Eesti on küll mereriik, kuid keskmise eestlase kalatarbimine on püsinud aastaid kesisel tasemel. Miks see nii on ning kuidas panna eestlasi rohkem kala sööma – neile küsimustele püütakse lahendusi leida täna ja homme Pärnus peetaval konverentsil „Kala perspektiiv ja võimalused?“.

Täna süüakse Eestis keskmiselt ühe inimese kohta aastas natukene üle 20 kilogrammi kalatooteid, kuid see näitaja võiks olla märksa suurem. Veel enne 2006. ja 2007. aastat, mil Kalaliidu eestvedamisel viidi läbi kalatoodete kampaania „Kala teeb head“, oli sama näitaja 17 kilogrammi. Näiteks Skandinaavia riikides on samad näitajad aga kuni neli korda suuremad.

Konverentsil osalejate hinnangul on täna paigast ära nii kala liikumisahel püüdjalt tarbijani, inimeste eelistused kui ka kalatoodete hinnapoliitika.

Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai sõnul vajab lahendamist eelkõige see, kuidas muuta senisest efektiivsemaks kõigi osapoolte koostöö. „Täna tunnevad kalamehed ennast tihti puudutatuna, sest neilt suhteliselt odavalt ostetud kala maksab poes väga palju. Teisalt on poodides valik väike, kuid kalurite hinnangul võiks see olla teisiti",  rääkis asekantsler.

Kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnul on nõukogude ajast paljudel meeles kalaneljapäev ning kalakotleti praadimise spetsiifiline lõhn. "See kõik on aga tekitanud negatiivse fooni, mis inimesi siiani piirab. Suhtumise muutmine vajab pidevat tegevust. Samas on tänases majandusolukorras kala tarbimine taas vähenenud ,“ tõdes Noormägi.

Põllumajandusministeeriumi poolt korraldataval konverentsil osalevad pea kõigi Eesti suurimate kalandusfirmade esindajad nii püüdjate kui ka töötlejate seast.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta