Teeme Ära! rahvusvaheline projekt on “Let’s do it! World Cleanup 2012” (Teeme Ära! Maailmakoristus 2012) egiidi all sel aastal toonud prügi koristama ligi kolm miljonit vabatahtlikku pea sajast riigist, kes on kokku ära koristanud enam kui 100 000 tonni prügi. Tänaseks on Eestist edukalt eksporditud kodanikuliikumises osalenud peaaegu pooled maailma riigid ning koristusaktsioonid toimusid nii Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aasias kui ka Aafrikas. Kõige rohkem vabatahtlikke suutsid oma riiki koristama tuua Rootsi (675 000 talgulist), Itaalia (600 000 osalejat), Bulgaaria (322 000 osalejat) ja Sloveenia (265 000 vabatahtlikku).
- Jäätmed
- 1. november 2012
Teeme Ära! maailmakoristuse eestvedaja Rainer Nõlvak ütleb, et sellist plahvatuslikku ülemaailmset koristamist ei osanud algsest tiimist esialgu keegi oodata: “Mind üllatab, et väikesest Eestist alguse saanud Teeme Ära mudeli lihtsus ja konstruktiivsus on leidnud maailmas nii positiivset vastukaja. Oleme paljuski osutunud teenäitajateks, andes oma tegudega tavainimestele usku üksikisiku võimesse midagi reaalselt muuta, ka suurte ja globaalsete probleemide puhul.“
Nõlvaku sõnul ei ole Teeme Ära! osutunud pelgalt prügikoristamiskampaaniaks, mis tegeleb inimeste madala teadlikkuse ja halva jäätmekorralduse tagajärgedega: “Teeme Ära kampaaniad, ehkki paljudes riikides veel tagasihoidliku osalejate arvuga, on kasvatanud paljudes inimestes vastutustunnet kodukoha looduskeskkonna ees ning näidanud paljudes pingelistes regioonides teed keeruliste olukordade rahumeelseks ja konstruktiivseks lahendmiseks,” lausus Nõlvak.
Nõlvaku arvates on maailmakoristus teinud väikese Eesti tuntuks ja südamelähedaseks paljudele kaugetele ja vähem kaugetele rahvastele, kes meist varem suurt ei teadnud ega ehk ka pidanud:
“Teeme Ära on osutunud meetodiks, mis aitab inimestel endi unistust teoks teha. Just seeläbi oleme saanud kasvada väikesest aktiivsete inimeste grupist rahvusvaheliseks kodanikuliikumiseks, kuhu kuuluvad inimesed ja kodanikeühendused ligi sajast erinevast riigist. Eriline on aga see, et liikumise süda on endiselt Eestis ja tundub, et sellest eestvedaja rollist me niipea ei pääse,” kommenteeris Nõlvak. Alates 2008. aastast, on toimunud rohkem kui 100 erinevat Teeme Ära koristusaktsiooni 65 riigis, kus kokku kaasa löönud pea kuus miljonit vabatahtlikku.
“Ja inimeste tegutsemissoov pole praeguseks mitte raugemas, vaid aina kasvab – paljud riigid plaanivad koristusaktsiooni korrata järgmisel aastal ja veelgi võimsamalt. Nii et tuleb ka Maailmakoristus 2013. Kuid liikumisena tahame samal ajal hakata pöörama järjest rohkem tähelepanu prügistamise algpõhjustega tegelemisele,” toob Nõlvak välja.
Üheks sammuks sel suunal, on järgmise aasta jaanuari lõpus toimuv Teeme Ära! rahvusvahelise võrgustiku kohtumine, kuhu kaasatakse eksperdid jäätmekäitluse valdkonnast, suurtootjad, disainerid, poliitikakujundajad ning paljud teised, et välja mõelda täpsem tegevusplaan laiemate muutuste läbi viimiseks. Juba selle aasta novembris toimuvad liikumise piirkondlikud kohtumised Nepaalis, Venemaal, El Salvadoris ja Beninis, et analüüsida Aasia, Euroopa, Lõuna-Ameerika ja Aafrika kogemusi ning teha plaane järgnevaks aastaks.
Ka Eestis tegutsetakse prügistamise probleemi tekkepõhjusteni jõudmise suunas –Maailmakoristuse teadmiste tiimi juht Toomas Trapido toob välja esimese võimaluse, kuidas iga soovija saab kaasa lüüa: “Teeme Ära Eesti tiim kutsub 4. novembril algusega kell 12 TTÜ Tudengimajas kokku Prügivaba Eesti mõttetalgud, kus mõeldakse, kuidas võiks Eesti saada ringmajandusega riigiks – kohaks kus jäätmeid põhimõtteliselt enam ei teki ja mis seeläbi saab olla mudeliks teistele samas suunas liikuvatele riikidele.”
“Mind rõõmustab, et Teeme Ära kampaaniad on mitmel pool osutunud suurimaks rahumeelseks kodanikuliikumiseks antud riigis, andes tõuke vabatahtlikule koostegevusele ka teistes valdkondades,” avaldas Nõlvak. “Sellisel moel õnnestub meil vastpositiivseid muutusi läbi viia ka laiemalt, mitte ainult prügi kokku korjates.”
Teeme Ära! Maailmakoristus on 2008. aastal Eestis loodud kodanikualgatus, millest on tänaseks kujunenud üks maailma kiiremini kasvavaid kodanikuliikumisi. 2008. aastal tulid Eestis esmakordselt korraldatud koristustalgutele kokku 50 000 vabatahtlikku, kes koristasid viie tunniga kokku 10 000 tonni prügi.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta