EKO saatis eile valitsusele ühisavalduse, milles soovitakse, et Eesti toetaks Euroopa Liidu tasandil suuremaid muutusi ühise põllumajanduspoliitika vallas. Nimelt soovivad keskkonnaühendused näha toetuste maksmist avaliku huvi alusel nagu kodumaise toidu kättesaadavus, põllumajandusmaastike hooldus, bioloogiline mitmemesisus ja maapiirkondade elujõulisus. EKO juhib tähelepanu, et samad põhimõtted on kirjas ka valitsusliidu programmis.

„Ühise põllumajanduspoliitika 1. samba baasmakse on kavandatud jätkama senist toetustasemete ebavõrdust EL põllumeeste vahel: need jäävad endiselt kordades erinema näiteks Eesti ja Belgia tootjate jaoks. See omakorda soodustab jätkuvat keskkonnasaastamist enam toetusi saavates piirkondades ja põllumajandustootmise lakkamist teisal. Seejuures on oht, et tootmine lõppeb just seal, kus see on regionaalpoliitiliselt ja looduskaitseliselt vajalik,“ seisab ühisavalduses.

Seetõttu peab EKO vältimatult vajalikuks 1. samba eelarve otsustavat kärbet ja 2. samba eelarve tugevdamist. Proportsioon kogu EL ulatuses võiks olla vähemalt 50:50, nagu on praegu Eestis. „ÜPP esimese samba kärbe peaks toimuma täielikult baasmakse arvelt, mis peaks olema kõigis liikmesriikides võrdne tänase miinimumtaseme lähedal,“ leiavad Eesti keskkonnaühendused.

EKO loodab, et valitsus peab prioriteetseks avalikku hüve ja tegutseb selle suunas, et kaitsta neid seisukohti ka Euroopa Liidu tasandil.

EKO on avalikes huvides keskkonna heaks tegutsev koostöövõrgustik, mis ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta