Enamikes Eesti sõidukite teenindusjaamades müüakse valdavalt taastuvenergia sisaldusega kütust ehk biokütust, mis aitab hoida keskkonda ja õhukvaliteeti puhtamana ning tagada ka mootorile sobiva energiaallika. Millest need taastuvkütused aga täpsemalt koosnevad ja miks peaks neid eelistama fossiilse kütuse asemel?

Bio- ehk taastuvkütus on biomassist toodetud vedel- või gaaskütus, mida kasutatakse transpordivahendites. TalTechi Virumaa Kolledži rakendusliku keemia professori ja kompetentsikeskuse teadusjuhi Allan Niidu sõnul on enamlevinud taastuvkütused põllukultuuridest toodetud biodiisel või bioetanool, mis segatakse vastavalt diislikütusele või mootorbensiinile juurde, asendamaks selle fossiilse osa mahtu..

„Bensiini puhul kasutatakse taastuvkütusena etanooli, mis saadakse kõrge suhkrusisaldusega taimede või jääkide kääritamisel. Näiteks kasutatakse selleks suhkruroogu või maisi, samuti saab kasutada tselluloosi- ja põhujäätmeid. Diiselkütuse taastuvkütuse osa seevastu toodetakse peamiselt taimsetest õlidest, näiteks rapsiõlist,“ kirjeldas Niidu.

Ta lisas, et üha enam toodetakse taastuvkütuseid ka bioloogilist päritolu jäätmetest ja tööstusjääkidest, näiteks loomsetest jääkidest või toidutööstuses juba kasutatud õlidest, mis muidu läheksid hävitamisele.

Kasutades taastuvkütuseid, päästame 3 puud aastas inimese kohta

Allan Niidu rõhutas, et taastuvkütuste puhul on kõige olulisem eristada, kas tegemist on esimese või teise põlvkonna tootmistehnoloogiaga, sest neil on erinev mõju keskkonnale ja ressursitõhususele.

„Esimese põlvkonna taastuvkütused toodetaksegi näiteks palmiõlist või suhkruroost, mis tähendab seda, et nende kasvatamiseks võetakse maha vihmametsa, mis asendatakse põllumaaga. Teise põlvkonna taastuvkütused toodetakse aga juba kasutuses olnud tööstusjääkidest, mis tähendab, et need kuidagi toidulauaga ei konkureeri ning on ühtlasi loodussõbralikumad,“ selgitas Niidu. 

Ta nentis, et kui kõik kütusefirmad kasutaksid vaid teise põlvkonna taastuvkütuseid, siis saaks kindlasti öelda, et see vähendab fossiilsete kütuste tarbimist ning säästab keskkonda tuntavalt.

Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik leidis, et kuna kütusemüüjad on vastutavad suure CO2 heitkoguse tekitamise eest, on oluline suurendada taastuvate kütuste osakaalu igapäevaselt kasutatavates vedelkütustes ning seeläbi tõsta tarbimise keskkonnasäästlikkust.

„Taastuvkütused on valmistatud taastuvatest allikatest, mis aitavad vähendada meie ökoloogilist jalajälge. Näiteks sõites ühe aasta mootoribensiiniga 95 E10, hoiad keskkonda 10% puhtamana ning arvestuslikult säästad CO2-te kolme keskmise puu elu võrra,“ selgitas Vahtrik.

Ta nentis, et kui inimesed on hakanud üha rohkem tähelepanu pöörama sellele, kas poes käies võetakse kassast kilekott või kaasa enda riidest poekott, siis peaks iga sõidukiomanik mõtlema rohkem ka selle peale, millise ökoloogilise jalajälje jätab ta sõiduki kasutamisega. Circle K on tuntud oma mootorikütuste kõrge kvaliteedi poolest ning on üks kahest suuremast kütusemüüjast, kelle jaamades on riikliku kütuseseire andmebaasi järgi mootorikütuste kvaliteet olnud alati tagatud.  

Kaasaegsed autod on loodud töötama taastuvkütustega

Vahtriku sõnas, et Circle K taastuvkütuste puhul kasutatakse peamiselt teise põlvkonna etanooli ning taaskasutatud toiduõlist valmistatud biodiislit, mis on võimalikest valikutest kõige väiksema CO2 jalajäljega komponendid.

„Iga tangitud liiter taastuvkütusega segatud fossiilset kütust emiteerib 6% vähem heitgaase kui puhas fossiilne kütus. See võrdub 1,1 miljoni tonniga säästetud süsinikdioksiidiga, mis vastab 340 000-le sõiduautole tänaval,“ selgitas Vahtrik.

Nii TalTechi professori kui Circle K mootorikütuste müügidirektori sõnul tasub alati eelistada taastuvkütusesisaldusega mootorikütuseid, kui  sõiduki kasutusjuhend seda ei keela. Biokütuste tarnekohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja direktiivi määrusest nr 2009/28/EÜ, mille kohaselt aastast 2020 peab iga liikmesriik tagama, et tarnitavas transportkütuses moodustaks taastuvkütus vähemalt 10 protsenti ja sellest normist lähtuvad ka autotootjad.

Peugeot Eesti varuosade ja järelteeninduse juht Andrus Seaver nentis, et saastenormide karmistumine on mootorite arendamise ja tootmise muutnud omamoodi täppisteaduseks.

„Peugeot uued sõidukid ning mootorid on vastavalt saastenormidele ja sellekohastele nõuetel sobilikuks projekteeritud ning loodud töötama ka biolisandiga kütusega. Küll aga on oluline mõista, et tänapäeva sisepõlemismootorid on väga tundlikud nii mootoriõli kui ka kütuse kvaliteedi osas. See tähendab, et kehtib reegel - mida kvaliteetsemaid tooteid autode mootorites kasutatakse, seda paremini on tagatud vähim võimalik keskkonnamõju,“ lausus Seaver.

Ta lisas, et bensiinimootorite puhul tasub eelistada bensiini 95 E10 ning diiselmootorite puhul diislikütust D B7, mis mõlemad on nii sõidukile kui keskkonnale säästlikumad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta