Keskkonnaministeeriumi juhtimisel on metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamise protsessis läbitud esimene suurem etapp – arengukava töörühmade liikmed on kaardistanud ligi 100 metsanduse ökoloogia, majanduse, kultuuri ja sotsiaalse valdkonna probleemi.

Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 (MAK2030) algatamise ekspertidest ja huvirühmadest koosnev töörühm on nüüdseks valdkondade kaupa kolmel korral kohtunud ning teinud oma ettepanekud, millised metsanduses esinevad probleemid vajavad uues arengukavas tähelepanu ning lahendamist. „Eksperdid on töörühmade koosolekutel kaardistanud olulisemad metsanduses silma paistvad murekohad ning üheskoos arutanud, kas neid saaks metsanduse arengukava raames ka lahendada,“ kirjeldas keskkonnaminister Siim Kiisler senist tööprotsessi võimalikult laiapõhjalise uue arengukava koostamiseks ja ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks.

Arvuliselt toodi kõige enam probleeme välja ökoloogia ja majanduse valdkonnas. Sõnastati ka probleeme, mis olid sisult kas vastandlikud või mille puhul oli sama teemat käsitletud erineva nurga alt. Näiteks kraavivõrgu seisund erametsas ei ole rahuldav ei sotsiaal- ega majandusvaldkonna jaoks, samas ökoloogiavaldkond leidis, et kuivendamisel on tugev mõju mitmetele looduslikele kooslustele. Teisalt olid need valdkonnad ühel meelel, et loodusväärtuste kaitse on vajalik, ning leiti, et metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole metsaomanikele piisav, jätkusuutlik ega õiglane.

Metsade majandamise osas on tõdetud, et aastane raiemaht tulevikus küpsete metsade osakaalu vähenemise pärast kahaneb, kuid olulised on tegevused pikaajalise puidukasutuse tagamiseks. Rõhutati, et metsade kultuurilisi funktsioone pole piisavalt tähtsustatud ning et looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi tähtsust tuleb rohkem hinnata. Kõik esitatud probleemid ja töörühmade kohtumiste protokollid on nähtavad siin.

Nii nagu oli ka arvata, on kohati olnud laual väga erinevad seisukohad ning tuliseid vaidlusi jagus töörühmadesse palju. Samas tänan ja tunnustan kõiki liikmeid, kes vaatamata erinevatele nägemustele metsanduse kui valdkonna reguleerimisest on jõudnud paljuski kokkuleppele, millised probleemid lahendamist vajavad. See on juba suur samm lähemale ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele,“ oli keskkonnaminister Kiisler siiski rahul töörühma liikmete empaatilise ja edasiviiva koostööga. Metsanduse uue arengukava algatamise protsess jätkub 14. juunil töörühma kogunemisega, kus jätkatakse alamtöörühmadest koondatud probleemide valdkondadeülest prioretiseerimist, tutvustatakse teadlaste tehtud alusuuringu tulemusi ning täpsustatakse metsanduse 2021.-2030. aasta arengukava algatamise eesmärki.

Lisaks käsitletakse kohtumisel avaliku kaasamisküsitluse tulemusi ning küsitluse kaudu laekunud ettepanekute rakendamise võimalusi. Töörühma töö aga ei ole veel juuniga lõppenud. Tööd jätkatakse augustis, kui saab koostatud esimene versioon MAK2030 algatamise ettepanekust. Lõplik lähteülesanne koostatakse käesoleva aasta sügisel. Selle kooskõlastab Keskkonnaministeerium huvirühmade ja teiste ministeeriumidega. Seejärel teeb ministeerium Vabariigi Valitsusele arengukava koostamise ettepaneku ning taotleb selle kinnitamist. Pärast arengukava protsessi algatamist asutakse lähteülesandes kirjeldatud probleemidele lahendusi otsima ja koostatakse koostöös huvigruppidega arengukava terviktekst.

Seejärel saadab Keskkonnaministeerium valmiva arengukava seaduseelnõu koos seletuskirjaga kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja teistele huvilistele ning lõpuks viib viimistletud eelnõu Vabariigi Valitsusse, kes saadab selle hiljemalt aastal 2020 Riigikogule kinnitamiseks. Lisainfo keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta