Muuseumis käimine kutsub inimeses esile rõõmu ja elevust, annab uusi faktiteadmisi ning soodustab loovust ja inspiratsiooni, selgus vaimse tervise kuul läbiviidud eksperimendist, mille viis läbi muuseumikaart koostöös psühholoog Jaan Tulvistega. Järeldused annavad ainest edasisteks uurimistöödeks ja kaalumiseks, kas tasuta muuseumikülastustest võiks ka meil Belgia eeskujul saada üks võimalik meede vaimse tervise probleemide ennetamisel või isegi nende ravis.

Äsja lõppenud muuseumikaardi vaimse tervise eksperimendi käigus külastas 11 inimest kolme nädala jooksul 44 muuseumi üle Eesti. Pärast iga külastust tuli täita meeleoluküsimustik ning hinnata, kas ja kuidas mõjutas muuseumis kogetu ja nähtu nende meeleolu. 

Ehkki osalejad tundsid muuseumis käies erinevaid emotsioone, muuhulgas ka kurbust, pinget ja ärevust, siis ülekaalukalt toodi esile siiski positiivseid tundeid, kõige sagedamini elevust ja rõõmu. „Vaatamata suhteliselt väikesele valimile ja lühikesele ajaperioodile kogesid osalejad muuseumikülastuste käigus kõiki küsimustikus loetletud emotsioone. See näitab, et muuseumidest saadav elamus on mitmekesine ja kõnetab inimesi erinevalt,“ ütles psühholoog ja muuseumikaardi vaimse tervise eksperimendi üks autoritest Jaan Tulviste. 

Muuseumi mõju hindasid inimesed ka mitmete negatiivsete emotsioonide leevendajana. Näiteks leidis kolmandik külastajatest, et muuseum aitas maandada huvi puudumist, pingetunnet ja liigset muretsemist. Pisut vähem kui pooled külastanutest leidsid, et muuseum aitab kasvõi mõõdukal määral leevendada üksildust.

Muuseumikülastustelt saadi märkimisväärselt palju uusi faktiteadmisi, keskmiselt hinnati uute faktiteadmiste hankimise kogemust 10-palli skaalal hindega 7,3. Samuti tõi muuseumis käimine osalejatele uusi loomingulisi mõtteid ja inspiratsiooni. Keskmiselt hinnati seda kogemust 10-palli skaalal hindega 6,3.

“Osalejate poolt kirja pandud mõtted ja kommentaarid näitavad ilmekalt, kuidas inimene ammutab muuseumis käies mälust teadmisi ja vanu kogemusi, ennekõike aga just mälestusi ja episoode isiklikust elust, täpselt selliselt nagu hiljuti meie seast lahkunud mäluteadlane Endel Tulving seda oma mälusüsteemide mudelis välja pakkus,” lisas psühholoog.

Muuseumikaardi vaimse tervise eksperimendi tulemused kinnitavad mitmete üleilmsete uuringute omi näidates, et muuseumis käimisest on kasu vaimse tervise probleemide leevendamisel. Näiteks Belgia psühhiaatrid on juba mõnda aega kirjutanud depressiooni, ärevushäirete või stressi all kannatavatele patsientidele pilootprojekti raames välja tasuta muuseumikülastusi. 

„Meie eksperiment oli küll väike, aga annab loodetavasti ainest aruteludeks, kas ka Eesti arstid võiksid ravimi digiretsepti asemel aeg-ajalt välja kirjutada muuseumikülastusi,“ ütles muuseumikaardi juht Kert Kask. „Haiguste ennetamine on ravimisega võrreldes alati valutum ja soodsam.“

Oktoobri lõpus ja novembri hakul toimunud eksperimendist võttis osa üksteist inimest vanuses 18-54-eluaastat. Eksperimendiga taheti teada saada, kas ja mil viisil mõjutab muuseumis käimine Eesti inimese meeleseisundit. 
 
Aprillis alustanud muuseumikaardil on tänaseks juba üle 8700 omaniku, kes on jõudnud viimase kuue kuu jooksul muuseumidesse üle Eesti enam kui 46 000 korral. Muuseumide digitaalne ühispilet maksab 59 eurot ja see tagab aasta jooksul piiramatu sissepääsu rohkem kui 100 muuseumi ja 500 näitusele üle Eesti. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta