ELF on alustanud koos Eesti ja Soome partneritega projekti " Aktiivsete märgalameetmete abil toitaine koormuse vähendamine Läänemeres " - (Aktiivmärgalad/ Active Wetlands), millega uuritakse, kuidas kunstlike märgalade rajamine võib vähendada põllumajandusreostust.

Eesti puhul on pearõhk sellel, et märgalasid tuleks säilitada. Eestist on partneriks ka Eesti Maaülikooli metsandus-ja maaehitusinstituudi veemajanduse osakond (EMÜ). Projektis modelleeritakse märgalade mõju veekeskkonnale, kuna märgalad viivad eutrofeerumist põhjustavat fosforit ja lämmastikku veekeskkonnast välja põhjasettesse või atmosfääri. Niisuguse toitainete nn peetuse põhimodelleerija on Soomest, ELFi eutrofeerumisspetsialist Kristjan Piirimäe hakkab modelleerima Eestit puudutavat osa, aga ELF-i põhiroll selles projektis on ennekõike Soome tulemuste ja tarkuse toomine Eestisse ehk siis teavitustöö. Projekt algas novembris 2009 ning kestab 3 aastat.

Projekti "Aktiivsete märgalameetmete abil toitaine koormuse vähendamine Läänemeres" kaudu saavad Eesti ja Soome põllumajandustootjad, maaelu nõustajad ning ka otsustajad lisateavet, kuidas märgalade abil saab vähendada põllumajandusest põhjustatud toitainetekoormust, sest märgalad viivad eutrofeerumist põhjustavat fosforit ja lämmastikku veekeskkonnast välja põhjasettesse või atmosfääri. Kasutusele võetakse lihtsad ja keskkonnasõbralikud meetodid, et tõhustada põllumajanduslike märgalade puhastusvõimet.

Põllumajandus on oluline majandusharu nii Eestis kui Soomes. Kuid aktiivne maakasutus, pinnase erosioon ning lämmastiku-ja fosfori leostumine omavad keskkonnale negatiivset mõju. Need tekitavad probleeme nagu Läänemere eutrofeerumine , põllumuldade erosioon ja väärtuslike taimeväetiste ebatõhus kasutamine.

Aktiivsete märgalade projekt pakub lahendusi vähendamaks põllumajanduse põhjustatud toitainekoormust, suurendades toitainete peetust valglates. Kunstlikuid märgalasid peetakse võimsaks vahendiks, millega vähendada toitainete äravoolu põllumaadelt Läänemerre. Sellised märgalad säilitavad mulda ja toitaineid sissetulnud veest ja suurendavad bioloogilist mitmekesisust, luues taimede ja loomade elupaiku, mis erinevad naabruses asuvatest põldudest.

Eestis ja Soomes vajatakse teadmisi optimaalse märgala projekteerimise, ehituse ja eelkõige käigushoidmise kohta. Kui väikesed märgalad on muudetavad tõhusamaks toitainete säilitamisel, siis nad vähendavad meie veekogude, sealhulgas Läänemere eutrofeerumist. Seetõttu tutvustamegi projektiga just väikemärgalasid, ja samas on oluline ka avalikkuse harimine põllumajanduslike märgalade tähtsusest.

Luues väikeseid piloot-märgalasid otsitakse projekti käigus praktilisi lahendusi nende projekteerimiseks ning meetode, millega suurendada toitainete peetust märgalades. Projekti raames uuritakse ka pilootaktiivmärgalasid matemaatiliste ja majanduslike mudelitega, et hinnata nende tasuvust põllumajandusest pärinevate eutrofeerumist põhjustavate toitainete kinnihoidmisel. Kasutades uuringute tulemusi saab projekt soovitada viise, kuidas hõlmata põllumajanduslikke märgalasid praegusse põllumajanduspoliitikasse.

Aktiivmärgalade projekti raames tehakse koostööd põllumajandustootjate, põllumajanduslike sidusrühmade, maaelu nõustajate ja otsustajatega. Projektis osalevad kuus partnerorganisatsiooni Soomest ja Eestist, igaüks pakkudes enda ekspertteadmist mõnes valdkonnas (põllumajandus, uuringud, kunstlike märgalade katsetamine , keskkonnakaitse ja lobbytöö - kontaktid otsustajatega).

Uuri lähemalt: siit

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta