Jüri võttis ameti üle Aveliina Helmilt, kes asus 1. juuli tööle kliimaministri meeskonnas teadusnõunikuna.  Jüri on tuntud IT-ettevõtja, Garage48 üks asutajatest ning ta on ELFi nõukogusse kuulunud aastast 2021.

Kust pärineb Sinu loodushoidlik meel ja huvi loodusteaduste vastu?

Kuigi kasvasin lapsena Tallinnas Mustamäel, olid sealsed võsastunud tühermaad imelised looduse avastamise paigad. Koduloomadeks olid mul kilpkonn, hamstrid, rotid ja kalad, ent Mustamäe lompides ja kraavides elasid minu lemmikud värvilised ja täpilised vesilikud, mis tundusid kui väikesed dinosaurused. Seal lähedal oli ka noorte loodussõprade maja, kus lisateadmisi ammutasin. Alahinnata ei saa ka kooli bioloogia õpet. Just selles vanuses loodushariduse saamine annab lastele vundamendi kogu eluks.

Lapsepõlve suved veetsin maal vabas õhus, kus käisime iga päev metsas, niitudel või lihtsalt mere või ojade kallastel ronimas. Sealt jäi meelde, mis ajal õitseb maikelluke, kukub kägu või soristab öösorr. Tuli vaid silmad ja kõrvad lahti hoida. Kindlasti on see asi, millest paljudel tänapäeva lastel igapäevaselt puudus on - looduses niisama olemisest ja selle jälgimisest.

Kuigi elukutseks valisin infotehnoloogia, siis huvi loodust jälgida ja õppida säilis. Et meie perel on Jõelähtme vallas Ubari maastikukaitseala pangapealse kõrval maakodu, viivad jalad mind seal iga päev metsa või mere äärde.

Aasta aastalt tekkis sügavam huvi liikide tundmise vastu, olgu need siis taimed, linnud või selgrootud. See viis kaks aastat tagasi ka hobi korras Tartu Ülikooli ökoloogia ja looduskaitse mikrokraadi programmi läbimiseni - soovitan seda kõigile loodushuvilistele. Viimasel aastal olen sealsamas täiendõppena läbinud ka erinevaid floristika, taimeanatoomia, selgroogsete ja selgrootute kursuseid. Tore on virtuaalse bittide ja baitide maailma kõrval õppida reaalset elu, seda, mis igapäevaselt meie ümber on.

Liike tundma õppides olen avastanud, et mida paremini neid tunned, seda põnevam looduses käimine tundub ning seda enam see endasse haarab. Raske on armastada asju, mida me ei tunne. Mind kannustab huvi teada, kuidas asjad toimivad. Loodust ja keskkonda paremini tundes teeme me kõik arukamaid otsuseid oma igapäevases käitumises.

Eestimaa Looduse Fondil on viis fookusteemat: meri, mets, märgalad, kliimamuutus ja igaühe looduskaitse. Milline neist Sind kõige enam kõnetab ja miks?

ELFi tugevuseks ongi see, et ta kõiki neid alasid katab. Ökoloogia ja keskkond on omavahel tihedalt läbi põimunud rägastik. Seega ei saa öelda, et mingi teema teisest tähtsam oleks.

Mets ja igaühe looduskaitse on enamuse jaoks meist kõige käegakatsutavam. See on ala, kust on alati hea uusi inimesi looduse võlude juurde tuua ja neid harida.

Meri ja märgalad on need, kus tunnen, et pean ka ennast rohkem harima. Vee-elu on raskem käega katsuda kui lilli või puid. Palju tööd on veel teha, jagades ja õppides teadmisi mere, siseveekogude ning soode probleemide ning lahenduste osas.

Näiteks soode taastamine on äärmiselt tähtis meie ökosüsteemile, samas paljud ehk veel ei mõista, miks suurem niiskus ja kraavide kinniajamine meie igapäevaelule tähtis on.

Kliima teemas ootan eelkõige, et ühiskond jõuaks jutu ja sõnade juurest tegudeni. Lahendused on teada ja olemas, kuid ei poliitikud, ettevõtted ega eraisikud ole oma mugavuses väga altid muutustele. Haridusel ja kommunikatsioonil on siin küll suur osa, kuid sama tähtis on lühiajaliste, aastast aastasse numbrites mõõdetavate eesmärkide seadmine ning tegevusplaanide elluviimine. Rääkimine ja unistamine on tore, kuid reaalsuses loevad teod.

Sinu taust on ettevõtluses. Milline on Sinu arusaam looduskaitse ja ettevõtluse koostööst ja ühendamise võimalikkusest Eestis?

Ettevõtjad peavad kuulama ja katsuma mõista teadlasi ning oma ala spetsialiste just ökoloogia, keskkonnakaitse ja bioloogia valdkondades, olgu nad meilt või mujalt. Kasvõi hetkeks peab alla suruma oma tegevusvaldkonna majandus- ja ärihuvid, vähemalt neisse piiridesse, mis on loodusele vastuvõetavad. Lahenduseks pole ju vastu vaidlemine, lobitöö ja PR, vaid reaalsed loodussõbralikud muutused ja teod oma ettevõttes.

Tähtsaim on, et ettevõtted ja organisatsioonid mõistaks, kui suuri muutuseid nad juba lähiajal oma tegevuses peavad tegema. Täna mõtlevad paljud, et piisab vaid näpuotsaga mikroskoopilistest pisimuudatustest oma protsessides või tehnoloogias, kuid sellest pole reaalsuses palju kasu. Peenhäälestusega ei suuda me mingil juhul jõuda planeedi ja looduse taluvuse piiridesse. Väga paljudest tänastest tegevustest ja lahendustest tuleb kas täielikult või suures osas loobuda. Seda ei saa teha ka kauge tulevikuunistusena, näiteks aastal 2050 või 2040. Juba aastaks 2030 peavad paljud suured ümberkorraldused olema tehtud ning kuna sinna on alla 7 aasta aega, tuleb juba igal järgmisel aastal teha aktiivset tööd. Poliitilise poole pealt tähendab see, et suure osa looduse jaoks vajalikust seadusandlusest ja muutuste plaanist peab ära tegema tänane Riigikogu alla 4 aastaga. Aeg tiksub tohutu kiirusega.

On kurb vaadata, kui palju on aktiviseerunud rohepesu ehk tegevused, millest reaalselt loodusele midagi kasu ei ole. Halvemal juhul on see vaid turundusjutt suurte sisuliste muutusteta. Palju paremad pole tegevused, mille tempot vaadates ei jõua me looduse taluvuspiirideni isegi aastaks 2100. Unustada võiks ka erinevate küsitava kasuteguriga indulgentside ostmised, olgu need siis erinevad CO2 jalajälje kompensatsioonide ostmised, mis tihti on rahvusvaheliste teadusuuringute sõnul kasutud või lausa kahjulikud. Samuti puude istutamise kampaaniad tänastele lageraiealadele, kus maaomanik on niikuinii kohustatud seda tegema.

Iga ettevõte peaks juba täna oskama öelda, mis on nende iga-aastane tegevuskava, eesmärgid ja mõõdikud ressursitarbimise vähendamiseks ning loodussõbralike tehnoloogiate ja protsesside juurutamiseks. Nii oleks selgelt näha, kui palju ettevõte oma tänast kahjustavat mõju vähendab. Täna ei saa mööda minna ühtegi juhatuse, nõukogu või aktsionäride koosolekut ilma, et seal tähtsa punktina ei arutataks rohepöörde praktilist tegevuskava oma ettevõttes.

Positiivne on, et meie keskkonnaorganisatsioonidel ja ülikoolidel on teadmised ning võimalusi, kuidas kaasa lüüa looduse taastamisel ning elurikkuse suurendamisel. Näiteks saab toetada annetustega või osaleda talgutel. Veelgi parem on neilt aga nõu küsida, kuidas ikkagi oma tegevus ning kogu majandusvaldkond lähiaastatel ümber korraldada. On ju teada, et nii põllumajandus, toidutootmine, metsandus kui kalandus tuleb aasta aastalt täielikult ümber korraldada, tehes muutuseid nii praktikates kui suures strateegilises struktuuris.

Õppimisel ja enda harimisel on siin suur osa. Kutsuge oma ettevõttesse kõigile töötajatele esinema loodust ja keskkonda tundvaid inimesi ning harige end neil teemadel. Juba tunniajaline baasteadmiste loeng ja arutelu on tihti kasulik, kui teema on võõras. Spetsialiste kuulates katsuge neid aga ka uskuda, ning seejärel mõelda oma muutuste plaanile. Tore on näha, et paljud ettevõtted seda ka teevad.

Alustavatele ettevõtjatele soovitan hoolikalt mõelda, kuidas valida planeedile positiivne toode või lahendus, millega turule minna. Kuigi tehnoloogia on vaid üks väike osa lahendustest saab selle abil luua palju uusi võimalusi, mis eelkõige vähendavad meie ressursitarbimist. Toit, põllumajandus, energia ja transport on täna kõik huvitavad valdkonnad, kus revolutsiooni teha.

Kõige elurikkam paik Eestis, kuhu ikka ja jälle sattuda tahad?

Ühelt poolt on mulle alati põnev Saaremaa ja Läänemaa, sest just seal asuvad meie liigirikkaimad alad ning kooslused. Kes tahavad rohkem haruldusi leida, käige külas Laelatu, Puhtu ja Nedrema puisniitudel Lääne-Eestis, kus leidub maailmarekordiline kogus taimi pindalaühiku kohta. Poollooduslikud kooslused, kus inimene ja loodus elavad ning tegutsevad käsikäes, on üks meie aardeid ja looduskaitse edulugusid. Ka Saaremaa läänerannikul või Eesti kagunurkades on põnevaid koosluseid ning liike, mida mujalt ei leia. Praegu on näiteks hea aeg meie looduslike orhideede ehk käpaliste avastamiseks. Eelkõige on tähtis minna erinäolistesse kohtadesse, kus enne käinud pole.

Teiselt poolt aga soovitan käia ringi just enda kodukoha läheduses, olgu see linnas või maal, ning seda paremini tundma õppida. Selle eeliseks on võimalus seda igal suvisel õhtul või varahommikul teha.

Mida soovitad kõigil Eesti inimestel sel suvel kindlasti teha, et loodust hoida?

Alustuseks viibige lihtsalt palju looduses ja hoidke silmad-kõrvad lahti. Olge uudishimulikud teid ümbritseva vastu. Õppige veidi liike tundma, isegi kui looduskaitses on täna põhirõhk liikunud kooslustele ja ökosüsteemi osade koosmõjule. Kükitage teeservas maha ja vaadake lähemalt, mis taimekesed ühel ruutmeetril kasvavad. Alustuseks on lihtsam teha selgeks parajasti õitsevate taimede liigid. Juba on käes liblikate aeg - vaadake, kas suudate mõne neist määrata. Vaadelge metsas ja aias linde ning tehke selgeks, kes teie kodukandis elavad. Laadige mobiili äppidena lindude määramiseks Merlin ning taimedele Plantnet, kes teile abiks on. Kõike seda saab teha ka linnas, sest üha rohkem on meie elukeskkonnas tähtis linnalooduse elurikkus ning nende alade juurde loomine. Õpetage seda kõike ka oma lastele ning kaasake sõpru ja tuttavaid. Lapsed saatke aga rohkem õue mängima ning suve lõpus loodusmajadesse huviringidesse. Vabadel jõudehetkedel võtke ette mõni loodusraamat või lugege ajakirja Eesti Loodus, millega ka mina olen lapsepõlves üles kasvanud ning palju teadmisi ammutanud.

Igapäevaelus mõelge aga, kuidas vähem loodusele haiget teha. Kuidas vähem autoga sõita, vähem osta ja tarbida, vähem planeedi ressursse kulutada ning lihtsamalt elada. Paljudele ehk ka hirmutav ja mõeldamatu soovitus: jätke liha ning kala grillimata ning proovige kasvõi suvel eelkõige või ainult värsket kohalikku taimetoitu süüa. Ilma väheneva tarbimiseta pole looduse hea käekäigu säilimine võimalik. Tehnoloogilised lahendused meid eriti kaugele ei vii, muutus saab tulla vaid harjumuste ja käitumise muutusest. Nõudke seda muutust ka oma tööandjalt ning rahvaesindajatelt.

Loodus on fantastiline - nautige seda!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta