Tulemusliku kaasamise eeldusteks on tegelik huvi partnerite osalemise vastu (mitte pelgalt formaalse kohustuse täitmine), partnerite vajaduste ja võimaluste tundmine ning kolmandaks oma vastutuse tajumine ja valmisolek teha rohkem kui sult hädapärast oodatakse.

Kaasamine pole võluvits, mille kasutamine kohe probleemid lahendaks. Teinegi kord võivad ametnikul olla head kavatsused, ent ometi jäävad tulemused napiks: tagasisidet ei tule või tuleb liiga hilja, see pole asjakohane või on nii ebamäärane, et sellega ei saa midagi peale hakata. Rahulolematud on ses olukorras mõlemad pooled.

Mõned võimalikud põhjused ühenduste vaatenurgast, mis sisukat osalemist pärsivad:

1. Ebamääraselt püstitatud eesmärk: mida täpselt kaasatavalt oodatakse? Tavaliselt mõistavad ametnikud kaasamisena eelnõu saatmist paljudele osapooltele ettepanekuga seda kommenteerida, kuid sellest võib ühendusel olla raske aru saada. Abiks tuleb, kui võtta vaevaks kaaskirjas  täpsustada, miks pöördutakse just selle organisatsiooni poole ja püstitada konkreetsed küsimused. Samuti tuleks ära märkida, kas soovitakse selle organisatsiooni ekspertarvamust või liikmete/sihtgruppide arvamuste koondamist.

2. Saadetavad materjalid (nii eelnõu kui ka seletuskiri) on sageli halvasti vormistatud: hirmutavalt pikad, keerulised, segased. Aitab lühike inim-, mitte kantseleikeelne kokkuvõte, miks see teema on oluline, mida eelnõuga saavutada tahetakse ja mis on selle võimalikud mõjud. Pea meeles, et ühendused on üldjuhul tugevamad praktikud kui teoreetikud. Paremini suudavad nad anda infot olemasoleva olukorra (puuduste, vajaduste, võimalike lahenduste) kohta kui kommenteerida kellegi teise koostatud eelnõud. Kasuta partnerite teadmisi rohkem töö algfaasis (tee küsitlusi, kohtu, arutage alternatiive), siis suudavad nad ka hiljem paremini kaasa rääkida.

3. Ajastus. Osalemiseks tuleb anda piisavalt aega, eriti kui eeldad, et ühendus hakkab koguma oma liikmete või sihtgruppide arvamusi, mida on vähem kui kuuga väga raske teha. Erinevalt ministeeriumidest ei ole ühendustes tavaliselt inimesi, kes saaks ootamatult postkasti potsatanud eelnõuga kohe tööle hakata: nädalaks-kaheks on üldjuhul kõigil tegevused ette plaanitud. Kui tead, et tähtajaga on kiire, aitab aega plaanida eelteate saatmine mõned nädalad ette (aga jälgi, et sa ise peaksid siis lubatust kinni). Pea meeles, et suvel puhkavad ka ühendused, mitte ainult sina.

4. Osalemisvõimalusi võib piirata ühenduste rahastamissüsteem – kui ühendus saab raha projektide tegemiseks, kulub sinna ka tema aeg ning eelnõude kommenteerimiseks ei pruugi seda jätkuda. Arutage läbi oma maja põhimõtted ühenduste rahastamiseks: kas olete teinud omalt poolt parima, et partneritel oleks jõudu teie eelnõudega tegelda?

5. Samuti vähendavad osalusindu eelnevad halvad kogemused, eriti kui ühendus ei ole saanud oma varasematele ettepanekutele tagasisidet. Olnut sina muuta ei saa, aga jälgi, et sa ise ei teeks oma käitumisega olukorda raskemaks järgmiste kaasajate jaoks. Küsi arvamusi ainult siis, kui sul on ka tegelikult huvi ja aega nendega tegeleda.

Elina Kivinukk, EMSL (Hea Kodanik)

EMSLi pakutavate koolitustega saab tutvuda ja neid tellida www.ngo.ee/koolitus ja küsida lisa elina@ngo.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta