Energiasalv alustas Paldiskis vesisalvesti rajamise piirkonnas põhjavee seireuuringutega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet andis 2022. aasta detsembris Energiasalvele ehitusloa vesisalvesti ehitamiseks Paldiskisse, mille kohaselt on Energiasalvel kohustus alustada enne ehitustegevuse algust keskkonnatingimuste seiramisega. Selle hulka kuulub põhjavesi, tolm, müra ja seismika.  Paldiski vesisalvesti ehitusega alustatakse pärast kõigi uuringute tegemist 2025. aasta teises pooles.

Energiasalve vanemmäeinsener ja seireuuringute projektijuhi Vesta Kaljuste sõnul tuleb eristada üleüldine piirkonnas toimuv ehitustegevuse keskkonnamõjust. Selleks tuleb 12 kuud enne ehituse algust jälgida põhjavett, 6 kuud enne seismikat ning tolmu ja müra vahetult enne ehituse algust.

„On äärmiselt oluline, et saaksime fikseerida võimalikud täpsed andmed vahetult enne ehituse algust. Nii on ka tulevikus vähem vaidlusi selle üle, kas näiteks maapõue vibratsiooni või põhjavee taseme languse kaevudes või mõne keemilise parameeteri muutus on põhjustatud just vesisalvesti ehitusest või muust asjaolust,“ selgitas ta.

Seirekavas kinnitatud puurkaevudesse said vastavad seadmed installeeritud mai alguses, mil Energiasalv alustas Paldiskis ka põhjavee seirega. Kokku on seadmed paigaldatud üheksas puurkaevus, kus jälgitakse põhjavee taset ja olukorda. 

Paldiskisse rajatav 500-megavatine maa-alune vesisalvesti on lahendus, mis aitab Eestil minna üle süsinikuneutraalsele elektritootmisele ja tagab tulevikus tarbijatele tänasest madalama elektrihinna. Energiasalve Zero Terrain Paldiski vesisalvesti aitab Eesti energiasüsteemil toime tulla taastuvenergia juhuslike kõikumistega, suurendab varustuskindlust ja energiajulgeolekut, tagades stabiilsema ja usaldusväärsema elektrivarustuse.   

Paldiski vesisalvesti projekt Energiasalv on Euroopa Liidu ühishuviprojekt (PCI projekt). Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu. Energiasalve investorid on AS Alexela, Sunly AS, Vool OÜ, Combiwood OÜ, Warmeston OÜ ja Ronnivara OÜ.   

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta