Eesti Erametsaliit kutsub metsaomanikke üles olema lindude pesitsusperioodil tähelepanelik ja töid planeerides tegutsema vastutustundlikult. Teadlikkuse tõstmiseks ja heade praktikate jagamiseks on liit koostanud soovitused.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa tõdeb, et suur osa metsaomanikke on vabatahtlikult otsustanud kevadel metsatöödes pausi pidada. Nii tehaksegi kevadperioodil metsas töid minimaalselt, vaid siis, kui nende edasilükkamine pole võimalik.

Erametsaliidu koostatud soovitused kevadel metsas toimetajale sisaldavad kasulikku infot kevadsuviste metsatööde planeerimiseks. Juhendmaterjal toob välja aspektid, millele erinevat tüüpi metsades tähelepanu pöörata ning jagab omanikele ja metsa majandajatele nõuandeid, kuidas linde võimalikult vähe häirida. Metsatööde planeerimisel nõu pidamiseks tasub omanikul ühendust võtta oma piirkonna metsaühistuga.

“Kevadine pesitsusperiood on lindude eluringis oluline aeg,” ütleb Ando Eelmaa. Totaalsete piirangute kehtestamine pole tema sõnul siiski mõistlik lahendus. “Kevade ja lindude saabumist ei ole võimalik seadusesse kirja panna. Mõni aasta tuleb kevad varem, mõnikord hiljem. Kõige parem olukorra hindaja on inimene, kes metsas igapäevaselt toimetab,” selgitab Eelmaa.

Samuti rõhutab metsamees, et pole õiglane panna kogu keskkonnavastutust maal elavate inimeste õlgadele. ”Mingil perioodil raiete täielik keelamine tooks endaga kaasa töökohtade ja sissetulekute vähenemise just maapiirkondades,” sõnab Eelmaa ja lisab, et liigne ülereguleerimine võib tõsta ka puidu ning toasooja hinda. “Peame suutma leida tasakaalu erinevate huvide vahel ning keelamise asemel vajalikke metsatöid paremini planeerima,“ leiab ta.

Eesti Erametsaliidu poolt metsaomanikele saadetud soovitustes tuuakse välja, et inimtegevusele on kevadisel ajal kõige tundlikumad lehtpuumetsad, kus tuleks võimalusel lageraiete tegemisest lindude pesitsusperioodil hoiduda. Lindude arvukuselt järgnevad segametsad, kus samuti on lageraied suurimaks pesitsemise häiringute põhjustajaks. Neis metsades tuleks Eesti Erametsaliidu soovitusel lindude pesitsuse kõrgajal raiete tegemist vältida.

Samas tuletab Eelmaa meelde, et lindude arvukust mõjutavad paljud tegurid. “Üleeuroopalise uuringu kohaselt on metsalindude arvukus püsinud viimasel kümnendil üsna ühtlasel tasemel, kuid märkimisväärselt on vähenenud põllulindude arvukus.” Linde mõjutavad näiteks väikekiskjate arvukuse tõus läbi marutaudivaktsiini tõhususe, autode arvu kasv, lindude küttimine lõunapoolsetes riikides, metsaalade raadamine, intensiivne põllumajandus ja väetiste kasutamine, putukate vähenemine ja mitmed muud tegurid. “Vastutus looduse hoidmise ja püsimise eest lasub meil kõigil,” lisas Eelmaa.

Erametsaliit esindab metsaomanike huve metsapoliitikas ning teeb selleks konstruktiivset koostööd riigi ja kolmanda sektori esindajatega.

Saabumas on lindude pesitsuse kõrgaeg. Et pesitsevaid linde võimalikult vähe häirida, soovitab Eesti Erametsaliit kevadsuviste raiete planeerimisel võimalusel kinni pidada järgmistest nõuannetest.

Võimalusel ära planeeri töid eriti linnurohketes kasvukohatüüpides.

  • Kõige linnurohkemad on lehtpuu enamusega laane- ja salumetsad (jänesekapsa, sinilille, naadi kasvukohatüübid). Kui võimalik, hoidu nendes metsades raiete tegemisest lindude pesitsusperioodil (aprilli keskpaigast juuli alguseni). Eriti ettevaatlik tuleb nendes metsades olla lageraiet tehes, võimalusel tuleks seda pesitsusperioodil mitte teha.
  • Linnurohkuselt järgnevad metsad on viljakatel õhukese turbakihiga muldadel esinevad soovikumetsad (sõnajala, tarna, angervaksa kasvukohatüübid), kus kasvavad kuuselehtpuu-segametsad, sanglepikud ja sookaasikud. Ka seal on lindude suurimaks häirijaks lageraie. Võimalusel hoidu seal raiete tegemisest mai algusest juuli keskpaigani.
  • Pohla ja mustika palumetsades ning jänesekapsa-mustika palumetsades on domineerivaks puuliigiks mänd, segametsas esineb lisaks veel kuuske ja lehtpuid. Kõige suurem lindude häirimise oht on aprilli keskpaigast juuli alguseni.
  • Nõmme- ja kõdusoometsad ei ole nii linnurikkad kui eespool loetletud metsatüübid ja oht linde häirida on väiksem. Siiski tasub ka sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi männikutes võimalusel vältida aktiivseid raietegevusi mais-juunis.
  • Siirdesoo ja rabastuvate metsade linnustik on suhteliselt vaene, häiringuteks kõige tundlikum periood on mai keskpaigast jaanipäevani. Kuna need metsad on elupaigaks ka kanalistele, siis nende esinemise korral on soovitav juba märtsi keskpaigast olla metsamajanduslike tööde käigus ettevaatlik.

Kui kevadsuviseid raietöid ei ole siiski võimalik edasi lükata:

  • Jäta langile säilikpuid ja väldi kevadsuvisel perioodil lageraiejärgset lankide puhastamist okstest ja muust risust. Mitmed uuringud kinnitavad langi puhastamata jätmise soodsat mõju maapinnal pesitsevatele liikidele.
  • Säilitada tuleks õõnsustega puud, lamapuitu ja tüükaid.
  • Linnurikkuse säilitamiseks tuleks metsa majandamise käigus võimalusel säilitada puistute alumised rinded, järelkasv ning alusmets, sest need on pesitsus- ja toitumiskohaks paljudele linnuliikidele.
  • Kui raie eeldab võsa/alusmetsa eemaldamist, siis tee seda enne pesitsusperioodi algust.
  • Paigalda kavandatava raiealaga piirnevale alale pesakaste.
  • Püüa raietööd tehtud saada võimalikult lühikese ajaga.

Asjatundlikku nõu ja abi metsatööde planeerimisel saab kohalikust metsaühistust.

Loe teisi seisukohti raierahu teemal!

Sarnased artiklid