Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Kotkaklubi pöördusid Vabariigi Valitsuse poole, et põhjendada Natura 2000 toetuse jätkumist ka tulevikus. Valitsuse liikmetele saadetud märgukirjas rõhutavad organisatsioonid, et kui Põllumajandusministeeriumi idee saab teoks, siis ei jää planeeritavasse maaelu arengukavasse enam ühtegi metsandusega seotud keskkonnameedet. 2012. aastal heaks kiidetud Looduskaitse Arengukava samas rõhutab vajadust jätkata Natura 2000 aladel (nii põllu- kui ka erametsamaal) toetuse maksmist. Valitsuse poole pöördunud organisatsioonid leiavad, et siseriiklike vahendite kasutamine ei anna toetuste jätkumise ega loodusväärtuste kaitse osas mingit kindlust.

"Mainitud on riigieelarvet, kuid täpsustamata on jäetud, kelle arvelt toetusraha võtta. Erinevate elualade esindajate streigilained ei veena, et riigieelarves rahaga priisata oleks," märgib Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe. Pöördumises rõhutataksegi, et juba 2004. aastal otsustati Natura 2000 võrgustiku rahastamine integreerida olemasolevatesse EL fondidesse, sealhulgas maaelu arengu fondi. Lisaks on 2011. aasta lõpus Euroopa Komisjon rõhutanud, et Natura 2000 võrgustiku rahastamiseks tuleb kasutada senisest veelgi tõhusamalt integreeritud lähenemist. Selles dokumendis rõhutatakse, et liikmesriigid peavad järgmisel rahastamisperioodil oluliselt suurendama erinevate EL fondide (sh. maaelu arengu fondi) kasutamist Natura 2000 võrgustiku eesmärkide täitmiseks.

Eestimaa Looduse Fondi metsandusprogrammi juht Liis Kuresoo selgitab toetusmeetme olulisust: "Eramaadel kaasneb taoliste alade kaitsega enamasti looduskaitse ja metsamajandamise tüüpkonflikt – eraomanik tahaks oma vara kasutada, kuid loodusväärtuste kaitse eeldab kasutamise piiramist või keelamist. Seega tuleb leida moodus, kuidas eramaadel leiduvaid üleeuroopalise tähtsusega kooslusi ja liike kaitsta nii, et eraomanikele piirangutega liiga ei tehtaks. Et konflikti leevendada, kompenseeritakse praeguse maaelu arengukava raames eraomanikele osaliselt saamata jäänud tulu".

"Mitmed maaomanikud on oma maa soetanud või tagasi saanud tulevasi piiranguid aimamata. Seetõttu oleks loomulik, et nende omandile seatud riive leiaks ka hüvitamist," lisab Põllumäe.

Pöördumises toonitatakse, et kui Natura toetusmeetmed uuenevast MAK-ist välja jäävad, siis jääb täitmata MAK-i tööversiooni eesmärk nr. 6: "tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu“. Organisatsioonid rõhutavad ühiselt, et EL ees võetud kohustused peaksid olema ka EL poolt finantseeritavad.