Suur järv metsade rüpes oli kui üksinda. Vaid kaks mees, mina ja Einar Tammur olid üksinduse asemel ja me teadsime seda vägagi hästi isegi. 

Kahe mehe matkasiht oli kotkapesa järve taguses rabas ja sinna me teel olimegi.

Kajakate kisa ja mõni pardilend ajasid igavust ja üksindust meist eemale ja seda me ka kaks meest soovisimegi. Päeva naela ehk kotkapesa juurde oli pikk tee minna ja kui keskmise hane suurune elu esimene järvekaur veepeeglil silmapiirile ilmus, siis seisatus suur hetk.

Linnupoisi ja linnumehe paljunäinud silmad läksid korraga suuremaks ja suur lind viis nii meie üksinduse kui igavuse. Vahel kadus ta vee alla mitmeks minutiks ja kaks ininkuju olid tardunud järvekaldale.

Elus esimest korda kauri näha, oligi selle päeva nael. Ma lonkisin Einari kõrval ja seljataga ning nii terve pika päeva, mille lõpus tundsin, et olengi linnumeheks ümber sündinud, mis ka tegelikult juhtunud oli...

Endla järv, 1987. 


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!