Laupäeval, 31. mail Võrus peetud esimesest võrukeelsest laulupeost Uma Pido võttis osa 6000 inimese ringis. Korraldustoimkonna peojärgse esmase kokkuvõtte kohaselt õnnestus laulupidu väga hästi, kogu päevaprogramm koos õhtuse peakontserdiga sujusid tõrgeteta ning ettevõtmine täitis tervikuna igati oma eesmärgi – tõstis esile võru keelt ja võrukeelset laulu ning andis tänu rahva rohkele osavõtule võimsa alguse omakeelsete laulupidude traditsioonile.

Uma Pido kooride üldjuhi Silja Otsari sõnul oli esimese võrukeelse laulupeo näol tegemist väga erilise sündmusega, mis liitis olulisel määral võru keelt kõnelevaid inimesi. "Ilmselt mõistame alles aastate pärast täielikult, kui olulisele traditsioonile me laupäeval ühiselt alguse panime. Kubija laulukaare alla kogunenud 2400 lauljat ja suurepärane publik näitasid, et võrukeelne laul ja võru kultuur on väga elujõulised," sõnas Otsar. "Laul tundis end Kubija mändide all suurepäraselt! Rõõm ja lust, mis vaatasid vastu nii esinejate kui kaasalauljate näolt, kinnitab tõdemust, et kultuuri tugevus algab ikka ja alati meist endast ja püsib, kuni oskame seda väärtustada."

Laulupeo lavastaja Tarmo Tagamets ütles, et esimene Uma Pido ei jää kindlasti viimaseks. "Omakeelne laulupidu oli meile kõigile – nii korraldajatele, toetajatele kui publikule – esimene omataoline ettevõtmine. Tänu heale repertuaari valikule, tihedale päevaprogrammile ja suurepärasele publikule seadis Uma Pido võrukeelsete laulupidude lati väga kõrgele. Ent seda enam on korraldajatel soov, et järgmine laulupidu kannaks traditsiooni sama väärikalt ja jõuliselt edasi," lausus Tagamets. Ta lisas, et ehkki uue peo asupaigas pole veel lõplikult kokku lepitud, toimub see suure tõenäosusega Põlva külje all Intsikurmu lauluväljakul.

Uma Pido peakorraldaja Triinu Ojar soovis peo õnnestumise eest tänada väga mõnusat publikut, samuti kõiki toetajaid ja koostööpartnereid, sealhulgas Võru ja Põlva maavalitsusi. "Hea meeskond ja head toetajad tegid võimalikuks peo toimumise, head esinejad ja hea publik tegid võimalikuks peo õnnestumise," märkis Ojar. "Peo korralduse üksikasjadest hakkame põhjalikumaid kokkuvõtteid alles tegema, ent esmane kokkuvõte on väga positiivne. Loomulikult on korraldajana mitmeid tähelepanekuid, mida võiks järgmise laulupeo puhul teisiti või uutmoodi teha, ent sellest on põhjust rääkida siis, kui uue laulupeo plaan hakkab konkreetsemaid piirjooni võtma."

Juba aastaid ei ole Kubija laululava näinud nii palju rahvast, kui lõppenud nädalavahetusel, mil laulukaare alla tuli üle 2400 laulja ja publikuna kogunes ligi 3600 inimest. Uma Pido päevaprogramm algas 31. mai hommikul kirikuplatsi laadaga ning kulmineerus õhtuse lavastusliku kontsert-etendusega Kubija laululaval. Programmi mahtusid veel kiriku- ja tänavakontserdid, tänavateater, tegemised Haanimiihhi nõvvokua püstkoja juures, käsitöö- ja rahvalaulutsõõr jpm. Õhtuse peakontserdi lõpetas ansambel Nikns Suns (Purõja Pini) etteaste.

Maailma esimese võrukeelse laulu- ja rahvapeo Uma Pido näol on tegemist unikaalse kultuurisündmusega, mis tõi ühise laulukaare alla Võru-, Põlva- ja Valgamaa ning ka Tartu-, Rapla- ja Harjumaa inimesed. See on laulu pidu ja rahva pidu, võru keele ja kultuuri pidu. Uma Pido tunnuslauseks valitud "Ku keskkotus kõva, sõs ladva' laulva'" iseloomustab võrokeseks olemist ja võrukeelset kultuuri nagu elujõulist puud – kui juured on kindlalt maas ja tugev tüvi tõuseb kõrgustesse, siis saab latv tuules õõtsudes vabalt laulda.

Võrukeelse laulupeo Uma Pido korraldasid MTÜ Võro Selts VKKF, Võru ja Põlva maavalitsused ja Võru Instituut. Ettevõtmist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital (rahvakultuuri sihtkapital, Võru- ja Põlvamaa ekspertgrupid), Võru Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus, Võru Instituut, Võru Maavalitsus, Põlva Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, riiklik programm "Lõunaeesti keel ja kultuur", AS Semuehitus, Pächter Kinnisvara, Käsitööühistu Esi, Kütioru Avatud Ateljee, Loovagentuur Maailm ja Bookmill Trükikoda.

Sarnased artiklid