Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA on teinud juba kaks aastat ettevalmistustöid selleks, et täna algav XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ võimalikult keskkonnasäästlikult korraldada, muuhulgas jäätmeid liigiti koguda ja nende tekkimist ülepea vältida ning soodustada keskkonnasõbralikku liiklemist.
- Bioneeri uudised
- 30. juuni 2023
- Foto: Laulupidu / Albert Truuväärt
„Võtsime eesmärgiks aidata Euroopa rohelise pealinna aastal toimuvat noorte laulu- ja tantsupidu korraldada võimalikult keskkonnasõbralikult. Oleme aidanud korraldajaid nii jäätmete, korduvkasutavate nõude kasutuselevõtu kui ka näiteks efektiivsema ühistranspordi ja jalgratastele parkimise loomisega, et inimesed saaksid neid autodega liiklemisele eelistada,“ ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ja lisas, et kolmel suurpeo päeval on Tallinnas ühistranspordiga sõitmine kõigile tasuta.
Üks tähtsamaid uuendusi noortepeol on ainult korduskasutusnõude kasutamine. Tallinnas on see suurürituste korralduses alates 1. juunist kohustuslik ja kuigi enam kui 30 000 osalejaga üritus sai aasta lõpuni erandi, soovib laulu- ja tantsupeo sihtasutus olla rohelise pealinna aastal jäätmevaba ning näidata, et nii suurt üritust – nii osalejate kui ka pealtvaatajate puhul kuni 100 000 inimest – saab sellisel loodushoidlikul viisil läbi viia.
„Nii suurt hulka inimesi ei ole Eestis varem ainult korduvkasutavate nõudega ära toidetud. Põhimõtteliselt on selline ettevõtmine Euroopa ja ka maailma kontekstis ainulaadne. Aga kus veel, kui just noorte laulu- ja tantsupeol ja rohelise pealinna aastal sellist suurt uuendust proovida,“ ütles Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 juht Krista Kampus.
Linn eraldas rohelise pealinna toetusega korduskasutusnõude kasutamist noorte laulu- ja tantsupeol 27 000 euroga ja tänu korduskasutusnõudele jääb ringlusesse laskmata ligemale pool miljonit ühekordset nõud. Nii hoitakse ära umbes kolme ja poole tonni jäätmete tekkimine. Külastaja jaoks tähendab see 2-eurose panditasu maksmist, mille saab kohapeal olevatest arvukatest tagastuspunktidest sularahas tagasi.
Lisaks on hea mõte võtta kaasa oma joogiveepudel – seda saab üha uuesti ja uuesti täita, sest lauluväljak ja Kalevi staadion on varustatud uute avalike veekraanidega, mis jäävad avatuks ka pärast suurpeo lõppu.
Ainuüksi lauluväljakule tuleb 70 jäätmepunkti, kus liigiti kogutakse pandipakendid, metall-, plastpakendid ja joogikartong, biojäätmed ning segaolmejäätmed. Kõikidel suurpeo üritustel saavad olema ka vabatahtlikud rohesaadikud, kes külastajatele selgitavad, kuidas toimub jäätmete liigiti kogumine ja käib pandinõude tagastamine, kust leida üles veekraanid jms.
Tallinna rohelise pealinna meeskond on laulu- ja tantsupeo sihtasutusega veel koostööd teinud. Mais istutasime koos peol osalevate Tallinna kollektiividega 150 puud 22 erinevasse asukohta üle linna. Kõik peopuud tähistati selle istutanud kollektiivide nimega ning jäävad aastakümneteks Euroopa rohelise pealinna ja laulupeo aastat meenutama.
Lisaks algatasime ettevõtmise „Iga ruutmeeter loeb“, milles 22 Tallinna kooli valmistasid 76 lillekasti, milles kasvatasid üles ka kaunid lilled. Kastid viidi juunis linnahalli esisele alale, kus neist moodustati kaks pargiala, et kõigil linlastel oleks võimalik laste kasvatatud õitsvatest lillekastidest rõõmu tunda.
Laulu- ja tantsupeol keskkonnasõbralikuima liikumisvõimaluse leidmiseks vaata: tallinn.ee/laulupidu.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
