Lääne-Harju vald ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega tegelev AS A.L.A.R.A. kuulutavad välja hanked radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringuteks ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks.

Lõppladustuspaika on vaja selleks, et tagada Paldiskis olevate jäätmete ohutu ladustamine ka aastakümnete pärast. Pikaajalist ohutut ladustamist vajavad peamiselt Nõukogude ajast pärinevad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes tekkinud (nn. ajaloolised) radioaktiivsed jäätmed, mis praegu on ajutiselt ladustatud vaheladustuspaigas. Samas hoiustatakse ka allveelaevade konserveeritud reaktorisektsioone.

Reaktorites asunud tuumkütus eemaldati ja transporditi Venemaale 1995. aastal. Reaktorisektsioone sellisel kujul lõppladustada pole võimalik, sest need sisaldavad radioaktiivset vett, mis võib aastate jooksul korrosiooni tulemusel hakata keskkonda lekkima. Seepärast tuleb 2040. aastal alustada reaktorisektsioonide lammutamisega ja tekkinud jäätmed ladustada selleks ajaks rajatud lõppladustuspaika.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul võiks Paldiskis asuva endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse territoorium olla sobilik ka kavandatavale lõppladustuspaigale, kuid selguse toob planeeringu koostamise protsess ja mõjude hindamine. „Meie tänase teadmise järgi peaks Paldiski õppekeskuse territoorium potentsiaalse asukohana sobima, kuid sellele kinnituse saamiseks viiakse läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Lõpliku kindluse annab kõigi võimalike mõjude hindamine ja alternatiivide võrdlus,“ selgitas keskkonnaminister.

Lõppladustuskoha valik tuleb teha 2025. aastaks ning ehitus algaks hiljemalt 2037. aastal. Praegu koordineerib tegevust Keskkonnaministeerium, alates 2026. aastast on selles rollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle koordineerida jääb paiga projekteerimine ja ehitamine.

2014.-2015. aastal läbi viidud eeluuringutes leiti, et sobivaimaks ladustuspaiga tehniliseks lahenduseks on maapinnal ja maa all asuvate rajatiste kombinatsioon. Kokku lõppladustatakse kuni 3000 m3 jäätmeid. Kõige suurema aktiivsusega jäätmed nagu näiteks reaktorid ja kinnised kiirgusallikad tuleb lõppladustada 30-50 meetri sügavusele maa alla.

Vähesel määral - alla ühe kuupmeetri aastas - tekib ka Eestis täna radioaktiivseid jäätmeid, peamiselt tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes. Need jäätmed on madala ja keskmise aktiivsusega ning vajavad samuti lõppladustamist.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikke tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest. Tööde kogumaksumuseks koos teiste seonduvate tegevustega on kokku kuni 7,6 miljonit eurot.

Täpsemat infot uuringute ning planeeringu koostamise ja mõjude hindamise kohta leiab AS A.L.A.R.A. ning Lääne-Harju valla koduleheküljelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta