Täna võttis Euroopa Komisjon vastu uue ringmajanduse tegevuskava, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe – Euroopa uue jätkusuutliku majanduskasvu tegevuskava üks peamisi alustalasid. Kogu toodete olelusringi hõlmavaid meetmeid sisaldava uue tegevuskava eesmärk on valmistada meie majandust ette rohelise tuleviku jaoks, tugevdada konkurentsivõimet, kaitstes samal ajal keskkonda, ja anda tarbijatele uued õigused. Uus kava keskendub ringmajanduslikule tootekujundusele ja tootmisele, et hoida kasutatud ressursse ELi majanduses võimalikult kaua.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Selleks et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, säilitada meie looduskeskkond ja tugevdada meie majanduslikku konkurentsivõimet, on vaja täielikult ringluspõhist majandust. Praegu on meie majandus endiselt enamasti lineaarne ning vaid 12% teisestest materjalidest ja ressurssidest tuuakse majandusse tagasi. Paljud tooted lagunevad liiga lihtsalt, neid ei saa korduvalt kasutada, parandada ega ringlusse võtta või need on valmistatud ainult ühekordseks kasutuseks. Nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks peitub ringmajanduses tohutu potentsiaal. Tänase kavaga käivitame meetmed, et muuta toodete valmistamise viisi ja anda tarbijatele võimalus teha kestlikke valikuid nii nende endi kui ka keskkonna huvides.“

Euroopa eesrindlikud ettevõtjad, tarbijad ja ametiasutused on selle keskkonnasäästliku mudeli omaks võtnud ning üleminek ringmajandusele on juba käimas. Komisjon tagab, et ringmajandusele üleminek pakub võimalusi kõigile. Täna esitatud ringmajanduse tegevuskava meetmete eesmärk on:

• muuta kestlikud tooted ELis normiks. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu õigusakt kestliku tootepoliitika kohta, millega tagatakse, et ELi turule lastavad tooted peavad kestma kauem, neid peab olema lihtsam korduskasutada, parandada ja ringlusse võtta ning et esmase tooraine asemel kasutatakse võimalikult palju ringlussevõetud materjali. Piiratakse ühekordset kasutust, tegeldakse toodete enneaegse vananemisega ja keelatakse müümata kestvuskaupade hävitamine.
• anda tarbijaile suurem sõnaõigus. Tarbijad saavad juurdepääsu usaldusväärsele teabele sellistes küsimustes nagu toodete parandatavus ja vastupidavus, et nad saaksid teha keskkonnasäästlikke valikuid. Tarbijad saavad kasutada toodete parandamise õigust.
• keskenduda sektoritele, kus kasutatakse kõige rohkem ressursse ja kus ringmajanduse potentsiaal on suur. Komisjon võtab konkreetseid meetmeid järgmistes valdkondades: 
  • elektroonika ja IKT – elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus pikendab toodete kasutusiga ning parandab jäätmete kogumist ja käitlemist;
  • patareid ja akud ning sõidukid – uus õigusraamistik patareide ja akude kestlikkuse ja ringluspotentsiaali suurendamiseks;
  • pakendid – uued kohustuslikud nõuded selle kohta, mis on ELi turul lubatud, sealhulgas liigse pakendamise vähendamine;
  • plastid – uued ringlussevõetud materjali käsitlevad nõuded ja eritähelepanu pööramine mikroplastile ning biopõhisele ja biolagunevale plastile;
  • tekstiiltooted – uus ELi tekstiiltoodete strateegia tugevdab konkurentsivõimet ja innovatsiooni selles sektoris ning hoogustab tekstiiltoodete korduskasutuse turgu ELis;
  • ehitus ja hooned – terviklik kestliku hoonestatud keskkonna strateegia, et edendada ringluse põhimõtteid hoonete jaoks;
  • toit – uus korduskasutust käsitlev seadusandlik algatus, et asendada toitlustuses ühekordse kasutusega pakendid, lauanõud ja söögiriistad korduskasutatavate toodetega.

• tagada, et jäätmeid tekiks vähem. Keskendutakse jäätmete täielikule vältimisele ja nende muutmisele kvaliteetseks teiseseks ressursiks. Komisjon uurib võimalust kehtestada kogu ELi hõlmav ühtlustatud mudel jäätmete liigiti kogumiseks ja märgistamiseks. Tegevuskavas esitatakse ka mitu meedet ELi jäätmeekspordi vähendamiseks ja ebaseaduslike jäätmesaadetistega võitlemiseks.

Taust

11. detsembril 2019 esitas von der Leyeni komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe, millega kehtestatakse ambitsioonikas tegevuskava üleminekuks kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus majanduskasv ei ole seotud ressursikasutusega. Ringmajandus vähendab survet loodusvaradele ning on eeltingimus kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks ja elurikkuse kadumise peatamiseks. Pool kasvuhoonegaaside koguheitest ning üle 90% elurikkuse kadumisest ja veepuudusest tuleneb loodusvarade kaevandamisest ja töötlemisest.

Ringmajandus toetab SKP kasvu ja töökohtade loomist ning ringmajanduse meetmete rakendamine Euroopas võib suurendada ELi SKPd 2030. aastaks veel 0,5%, luues ligikaudu 700 000 uut töökohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta