Tänavu tähistatakse 50 aasta möödumist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) loomisest. Juuni lõpus said Bulgaaria pealinnas Sofias kokku üle 120 maaelu ja põllumajanduse eksperdi ning MTÜ-de, haridusasutuste, tudengiorganisatsioonide ja meedia esindaja, et rahvusvahelisel konverentsil arutada ÜPP mõju neljale väga erinevale ja Euroopa eri nurkades asuvale ELi liikmesriigile – Portugalile, Maltale, Bulgaariale ja Eestile.

Konverentsi “ÜPP – minevik ja tulevik” üheks peaesinejaks oli Mihail Dumitru, maaelu arengu programmide juhataja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadist Brüsselist. Oma kõnes rõhutas ta ÜPPi võimalikku lihtsustamist, mida arutatakse eesseisva reformi käigus: "Meie eesmärgiks on pakkuda lihtsustatud reeglistikku, toetuste jaotamise süsteemi ja juurdepääsu abivahenditele ÜPP järgmisel perioodil ehk aastatel 2014-2020. Oleme keset väga dünaamilist läbirääkimiste protsessi, et reformida üht ELi vanimatest poliitikatest. Vähe on aega jäänud selleks, et selgitada nii põllumeestele kui ka liikmesriikidele, mida tulevikult on oodata. Kõik teemaga seotu tuleb aga ikkagi otsustada ELi tasandil ja siis veel kooskõlla viia liikmesriikide õigusaktidega.” 

Seminaril osalenud riiklike delegatsioonide, sh Eesti esindajate nägemused ÜPPst ning selle mõjust kohalikule maaelule kogusid konverentsi publiku ja meedia tähelepanu.

Põllumajandusministeeriumi Eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar tõi seminari publikule välja Eesti vajaduse võrdsustada ELi liikmesriikidele makstavaid otsetoetusi. Seda põhjusel, et hetkel on riiklike summade proportsionaalne vahe isegi kuni viiekordne. Heinsar esitas oma kõnes Eesti valitsuse seisukoha, mille järgi otsetoetuste maht Eesti põllumajandustootjatele tuleks ÜPP raames kasvatada kuni 90%-ni ELi keskmisest. Lisaks rääkis ta mahepõllumajanduse suurest potentsiaalist Eestis, kuna meil on madal rahvastikutihedus ja see annab võimaluse vältida intensiivset põllumajandust. Samuti moodustavad metsad Eestis üle poole pindalast ning metsandust võib meie tingimustes vaadata kui sissetulekualternatiivi põllumajandustootjale, eriti talvetingimustes.

Malta loodusvarade ja maaelu ministeeriumi esindaja Marisa Marmara rõhutas samuti otsetoetuste võrdsustamisvajadust ja toetusprogrammi sammaste vahel rahade paindlikumat ümbersuunamist. “Üks Malta põhiprobleemidest on see, kuidas meelitada noori põllumajandusse ning samas lahendada väikeste talude ja killustatud maa-alade küsimust. Kui saaksime ELilt loa riigisiseselt kanda vahendeid üle ühelt toetussambalt teisele, võimaldaks see pakkuda täiendavat stiimulit noortele põllumajandustootjatele - eriti nende viie esimese majandusaasta jooksul”, ütles Marmara.

Portugali põllumajandusministeeriumi esindaja Maria Aguas kiitis ÜPPd oma riigi vaatenurgast eelkõige selle eest, et ühiste ELi määruste abil on põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkonnas ja äritegevuses juurutatud head tavad ja praktikad. Vaatamata praegustele majanduslikele raskustele suudab tema arvates toiduainetööstus just tänu ÜPPle  edukalt areneda ja kasvada.

Bulgaaria põllumajandus- ja toiduministri asetäitja Svetlana Boyanova juhtis konverentsil osalejate tähelepanu sellele, et tulevat ÜPPi “rohestamist” ehk toetuste kohustuslikku kliima ja keskkonda säästvate põllumajanduslike tootmisviisidega sidumist planeerides on vaja paindlikult arvestada iga liikmesriigi eripärasid.

Selle sõnumiga nõustub Heinsare sõnul ka Eesti valitsus, kuna meie tingimustes on oluline arvestada just meie metsade suurt osakaalu riigi pindalalast. Siiski tõi ta välja Eesti seisukoha, et pigem tuleks parandada kehtivat nõuetele vastavuse süsteemi ning karmistada keskkonnasäästlikke nõudmisi kui hakata juurutama täiesti uut süsteemi. Eesti toetab keskkonnasõbralikkuse komponendi lisamist ÜPP esimesse sambasse, kuid see ei tohiks ohustada maaelu arengu poliitika keskkonnatoetuste rakendamist.  

Kahepäevasel konverentsil toimusid lisaks peakõnelejate esinemistele paneeldiskussioonid, mille teemadeks olid “Linnaelanike ootused seoses Euroopa põllumajandusega”, “Kuidas säilitada kogukondade tootlikkust?”, “Kvaliteet, mitmekesisus ja tervislikkus osana ÜPPst ja toidutootmisest”, “Külakogukondade tulevik” ning “Mahepõllumajandus ja maaturism”.

Konverentsi käigus esitlesid enda ning erinevate Eesti valitsusväliste organisatsioonide ja ühenduste nägemusi Talupidajate Keskliidu nõunik Leho Verk, Põllumeeste Keskliidu juhatuse liige Ann Riisenberg, Eesti maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni ja Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Margus Vain, Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergio ning MTÜ Koostöövõrgustik „Ehedad elamused Lahemaal“ juhatuse esimees, loodustalunik Sirje Kuusik. Esinejaid ja konverentsi publikut tervitas ka Eesti suursaadik Bulgaarias Toomas Kukk. Lisaks toimus osalejariikide traditsiooniliste põllumajandussaaduste ning rahvuslike veinide degusteerimine.

Sofias korraldatud seminar oli esimene osa Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kaasrahastamisel elluviidavast infokampaaniast “UPP: tagasipöördumine tulevikku” (Re:turn to the Future), mis korraldatakse sel aastal Eestis, Bulgaarias, Maltal ja Portugalis. Kampaania teisteks osadeks on lähiajal ka Eestis käivituv maaeluteemaline foto- ja videokonkurss ning sügisel Tallinnas korraldatav, ÜPP riiklikele vaatenurkadele keskenduv rahvusvaheline seminar.

• Infokampaania koduleht: cap.europe.bg/ee

• Euroopa Komisjoni “50 aastat ÜPPd, Euroopa ja talunike partnerlus” infoportaal: ec.europa.eu/agriculture/50-years-of-cap

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta