2010. aasta oli Euroopa Liidu toetuse rakendamisel keskkonnahoiu valdkonnas töine aasta, lõppesid mitmed suured ehitusprojektid  ning suurendati märkimisväärselt investeeringuid Eesti keskkonnahoidu, teatas Keskkonnaministeerium.

Eelmisel aastal lõppesid kolmteist keskkonnavaldkonna eurotoetusest kaasrahastatud projekti: kuus taastuvenergeetikat toetavat projekti, kolm nõuetele mittevastavate prügilate sulgemise, kolm veemajanduse projekti ning üks loodukaitse projekt. Lisaks rahastati 2010. aastal läbi mitmete toimunud taotlusvoorude 103 uut keskkonna parandamist toetavat projekti, mille tulemusi saame näha aasta-paari pärast.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on hea meel tõdeda, et eurotoetuste kasutamine on hoo sisse saanud ja tänaste prognooside kohaselt on Eesti võimeline kõik talle eraldatud vahendid ära kasutama. „2010. aastal tegelesime projektide väljavalimise ja käivitamisega, paari aasta tagune majanduslangus annab projektide elluviimisel veel tänagi tunda, kuid tehtud edusammud  annavad lootust, et suudame kogu eraldatud toetuse ära kasutada,“ selgitas Tamkivi.

Eelmisel aastal lõppenud projektidest oli kõige mahukam ja pikaajalisem Kohtla-Järve regionaalse reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimise projekt, mille  toetus Ühtekuuluvusfondist oli ligi 34 miljonit eurot (532 miljonit krooni ) ning projekti eluiga 7 aastat. „Mul on hea meel, et möödunud aastal lõppesid mitmed suured ja mahukad projektid, mida on ellu viidud mitmeid aastaid. Valmis sai juba ka üks 2008. aastal alustatud veemajandusprojekt, mille tulemusena said otepäälased endale uuendatud kanalisatsiooni- ja joogiveesüsteemid ning kõik elanikud võimaluse nendega liituda,“ lisas Tamkivi.

2010. aastal rahastati keskkonnahoiu projekte nii perioodi 2004-2006 kui ka 2007-2013 vahenditest.  Perioodil 2004-2006 rahastatud Ühtekuuluvusfondi 21-st infrastruktuuri arendamise projektist lõppes 2010. aasta lõpuks 19, kahe projekti lõpp jääb 2011. aasta esimesse poolde. Praeguseks on perioodi 2004-2006 Ühtekuuluvusfondist  toetusena välja makstud  208 miljonit eurot (3,3 miljardit krooni ), mis on ligi 97% kogu eraldatud toetusest.

„Keskkonnahoiule 2004-2006 perioodil toetusteks antud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahadest suutsime edukalt ära kasutada 99%. Kui Viimsi ja Emajõe-Võhandu veemajandusprojektid  sel aastal lõppevad, siis suudame ka Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalselt ära kasutada, “ selgitas minister Tamkivi.

Perioodiks 2007-2013  antud eurotoetustest on keskkonnahoiu valdkonnas rahastusotsuseid tehtud 473 miljoni eurot (7,4 miljardi krooni) ulatuses, mis on 73% kogumahust. Kokku on Eestil keskkonnahoiu parandamiseks käesoleval perioodil kasutada ligi 639 miljonit eurot (10 miljardit krooni).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta