Euroopa Parlamendi saadikud kiitsid heaks resolutsiooni, mis rõhutab biojäätmete eraldi kogumise vajadust ning neist toodetud transpordikütuste potentsiaalset keskkonnakasu. Saadikud soovivad aasta lõpus alustada biojäätmeid käsitleva direktiivi eelnõu koostamisega.

Igal aastal tekib Euroopa Liidus üle 100 miljoni tonni biojäätmeid, mida saaks ära kasutada majandusliku ja keskkonnaalase tulu saavutamiseks. Parlamendiliikmed soovivad biojäätmete suuremat taaskasutust, kogumist ja kompostimist, samuti Euroopa Liidu reegleid biojäätmete osas, sest mõned riigid on käitluses väga head, samas on teised maha jäänud.

Hetkel on biojäätmete käitlemiseks neli peamist võimalust:

  • Prügila/matmine – ELis leiab tee prügilasse või maetakse maha keskmiselt 41% biojäätmetest, kuid olukord on liikmesriigiti väga erinev -  näiteks Poolas ja Leedus on vastav näitaja 90%

  • Jäätmete liigiti kogumine – see on peamiseks käitlusviisiks Austrias, Hollandis, Taanis, Rootsis, ka Belgia Flandrias, Hispaania Kataloonias ja Põhja-Itaalias

  • Põletamine –Rootsis põletatakse  47% biojäätmetest ja Taanis 55%

  • Kompostimine – levinud peamiselt Saksamaal ja Austrias

Keskkonnamõjult on biojäätmete prügilasse ladustamine jäätmekäitluse halvim viis; liigiti kogumine, põletamine ja komposteerimine aga parimad võimalikud lahendused.

Biojäätmeteks loetakse biolagunevaid aiajäätmed nagu rohi, toidu- ja köögijäätmeid kodumajapidamistest, restoranidest ja poodidest ning töötlemisettevõtete toidujäätmeid. Biojäätmete alla ei kuulu põllumajanduslikud jäätmed, sõnnik, reovesi, tekstiil, paber ja puit.

Sarnased artiklid