Aastail 2007–2013 investeeritakse Jõgevamaa keskkonnaprojektidesse kokku ligikaudu 18 miljonit eurot struktuuritoetusi, millest on juba välja makstud 10 miljonit.
- Veemajandus
- Keskkonnaministeerium
- 15. aprill 2013
Täna Jõgevamaal visiidil oleva keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on mahukaimad investeeringud seotud veemajandusega, mis tänu projektijuhtide heale tööle annavad elanikele paremad elutingimused. “Aastaks 2014 kindlustavad mahukad investeeringud 14 000 jõgevamaalasele puhta joogivee ja annavad 13 000 elanikule võimaluse liituda tänapäevase ühiskanalisatsiooniga. Põltsamaa linnas näiteks paigaldatakse 34 kilomeetrit uusi torusid, renoveeritakse reoveepuhasti ja rajatakse veehaare."
Jõgevamaal on kokku töös 5 veemajanduse kaasaajastamise projekti kogumaksumusega 19 miljonit eurot, millest 14,5 tuleb Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Lõviosa maakonna struktuuritoetustest ehk 5,8 miljonit eurot läheb Põltsamaa linna veemajandusprojektile, mille tulemusena on ligikaudu 4600 linlasel võimalus liituda kvaliteetse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega.
Teine oluline osa maakonna eurorahadest investeeritakse Jõgeva linna veemajandusprojekti, mille lõppedes on 5200 linlast kindlustatud puhta joogiveega ning 5500 elanikule on loodud võimalus liituda uuendatud kanalisatsioonisüsteemiga. Veemajanduse kaasajastamise projektid on töös ka Jõgeva, Torma, Sadala, aga ka Kuremaa, Laiuse ja Siimusti alevikes ning Saduküla ja Vaimastvere külades.
Keskonnaminister külastab muu hulgas Põltsamaa paisu, mille korrastamist ja kalapääsu rajamist rahastatakse samuti eurovahenditest. “Põltsamaa jõel on täna rohkesti paise, mis ei lase kaladel vabalt liikuda ega paljuneda. Seepärast suuname kaks ja pool miljonit eurot sellesse, et kalade rände- ja kudemistingimusi parandada. Suuremahulised
Lisaks veemajandusele on fookuses ka looduskaitse. Riigimetsa Majandamise Keskus veab Eesti ühe vanima, Endla raba Toodiksaare sihtkaitsevööndi veerežiimi taastamistöid, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 573 000 euroga. Tänaseks on lõpetatud Puurmani, Pala ja Elistvere mõisaparkide taastamistööd, kuhu on suunatud struktuurivahendeid vastavalt 80 000, 71 000 ja 18 000 eurot.
Üle Eesti on aastail 2007-2013 Keskkonnaministeeriumi poolt rakendatavate meetmete projektidele positiivseid rahastamisotsuseid tehtud 590 miljoni euro ulatuses, millest on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel välja makstud 347 miljonit eurot.
EL-i struktuurifondidest Eestile eraldatavate toetuste kasutamise esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaid tegevusi aastateks 2007-2013 kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava. Neist mahukaim on Keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, toetusmahuga ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest 674 miljoni euroga rahastatakse keskkonna- ja looduskaitset.
Infot elukeskkonna arendamise rakenduskava kohta saab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt http://www.envir.ee.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
