Tartu Genialistide Klubis Eesti Rohelise Liikumise ja Rahvusvaheliste Suhete Ringi korraldatud debatil väljendasid Euroopa Parlamendi kandidaadid oma seisukohti roheleppe ning rohemajandusele ülemineku kohta. Iga kandidaat tõi esile oma visiooni ja plaanid Eesti esindamiseks Euroopa Parlamendis ning roheleppe eesmärkide saavutamiseks. Arutelul osalesid erakondade Euroopa Parlamendi kandidaadid Hanah Lahe (Reformierakond), Igor Taro (Eesti 200), Tõnis Lukas (Isamaa), Rain Epler (EKRE), Aivar Riisalu (Keskerakond) ja Natalie Mets (Sotsiaaldemokraadid).

Mitmed kandidaadid rõhutasid vestlusringis rohetehnoloogiate arendamise vajadust. Tõnis Lukas pidas oluliseks suurendada rohetehnoloogiate arendamise rahastust nii riikide kui ka Euroopa tasemel kahekordseks ning ühtlustada õigusruumi, et neid oleks lihtsam testida ja kasutusele võtta. Tema sõnul oleks tehnoloogiate kaudu raskesti kättesaadavate materjalide asendamine üks maailma päästmise võimalusi, ka julgeoleku mõttes.

„Rohetehnoloogiate arendamine on üks selge viis efektiivseks tegutsemiseks, mis aitab tõsta tootlikkust saastamist suurendamata, või seda isegi vähendades,“ ütles Lukas.

Igor Taro leidis, et tegemist ei ole (rohe)pöördega vaid üleminekuga edasi tulevikku. Ta osundas, et konkurentsivõime tõstmiseks peab Euroopa Liit säilitama oma juhtrolli ning olema uute tehnoloogiate rakendamisel esirinnas nii nagu Eesti oli seda digipöörde ajal.

„Kui toimus üleminek arvutiseerimisele ja digitaliseerimisele võttis Eesti esimesena kasutusele teatud vahendid, ja hiljem meil oli, mida teistele õpetada. Kui oled esirinnas on võimalik dikteerida teatud standardid ja olla ise suurema lisandväärtuse võtja“, leidis ta.

Taro hinnangul vajab Euroopa Liit üle-euroopalist taristut või taristuvisiooni energeetika valdkonnas.

Noorpoliitik ja Euroopa kliimapakti saadik Hanah Lahe rõhutas julgeoleku ja keskkonnamõjude seost ning toetas digilahenduste arendamist kliimaprobleemidele reageerimiseks.

„Digilahendusi saab kasutada kliimaprobleemide avalikkusele kättesaadavaks tegemisel, just andmete poolest, et kõik oleks selge ja arusaadav“.

Ta nentis, et rohelepe on läinud nii, et ei ole rahul kliimaaktivistid ega ka põllumehed. Tema sõnul tehti mõningad asjad kiirustades aga see ei tähenda, et rohelepe ei oleks oluline. Lahe tõi välja, et Eesti saaks Euroopas olla eeskujuks oma pandipakendisüsteemiga, mis võiks olla Euroopa Liidu ülene, et me ei raiskaks ressursse. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamenti valitud inimeste aruandmine Eestisse on kaugeks jäänud. Tema tihendaks valituks saades koostööd Eesti vabaühenduste ja keskkonnaorganisatsioonidega ning kaasaks aruteludesse rohkem noori. Lahe sõnul on oluline näha maailma ka noorte pilgu läbi, kel on kliimaärevus. Ta küsis, kumb on suurem radikaal, kas see, kes loobib suppi kunstiteosele või see, kes püüab maa seest viimasedki varad välja võtta. Mida vähemaks jääb ressursse maailmas, seda rohkem hakkab konflikte tekkima riikide vahel, aga ka siseriiklikult; seetõttu on energeetika ja toidujulgeolek äärmiselt olulised teemad, leiab ta.

Aivar Riisalu rõhutas rahva vaimse harimise tähtsust, et inimesed mõistaksid üleminekuga kaasnevaid väljakutseid ja võimalusi. Tema sõnul ei ole tihtilugu inimesed muutustega enda elukoha lähedal nõus, ja tuule- või päikesepark, mis hakkaks vallale suurt majanduslikku leevendust teenima, leiab asjatu vastuseisu. Samuti tõi ta välja, et Euroopas peab tõsiselt otsa vaatama niiöelda „rehepaplusele“ kliimaküsimustes.

„Me ostame päikesepaneele Hiinast, impordime riikidest, kus tootmisel ei pöörata tähelepanu inimeste heaolule ja kliimale“ leiab ta fakti taustal, et 2023. aastal moodustasid Hiina päritolu tooted 20,5% Euroopa Liidu välisimpordist.

Rain Epler nimetas rohepööret aga hullumeelseks ideoloogiliseks pöördeks ning rõhutas, et Euroopa Parlamenti valituks saades keskendub ta suures osas sellele, et seda pidurdada. Ta tundis muret põllu- ja metsameeste pärast, kes täna on tema sõnul asetatud vaenlaste leeri, kuid kes elavad ja töötavad igapäevaselt loodusega koos. Rohepöörde majanduslikku kasu teemal toob Epler näiteks Ameerika, kus maksuerisused ja soodustused tööstusettevõtetele on nii suured, et Euroopa tööstusettevõtted kolivad sinna.

„Ameerika hakkas rohepöörde puhul majandust kasvatama, Eurooplased suretama. Väikesed ettevõtted jäävad hammasrataste vahele ja suured pumpavad kasu,“ leiab ta.

Tema sõnul võiks ka vabaühenduste rahastamine olla rohkem läbipaistev, kuna nende lobitöö on vahel ettevõtluse vastu, ja seega oleks hea teada, kas tegutsetakse kellegi huvides.

Natalie Mets rõhutas vajadust säilitada roheleppe ambitsioonikus ning tagada sealjuures sotsiaalne õiglus üleminekul keskkonnasõbralikumale majandusele. Euroopal on vaja arendada strateegilist autonoomiat ning tarvis on arendada energeetika sõltumatust, leidis Mets. Ta tõi välja, et me räägime sõjast kui eksistentsiaalsest ohust kuid sama on kliimaga, see ei ole meil lihtsalt kogu aeg silma all.

Debatis osalejad leidsid, et Eesti eurosaadiku nõustajate hulka võiks kuuluda ka teadusvaate esindaja ning tuleks teha tõhusat koostöös vabaühenduste ja keskkonnaorganisatsioonidega.

Arutelu modereeris Saskia Lilli Lehtsalu Rahvusvaheliste Suhete Ringist. Külaliseksperdina osales vestluses tasakaalus majanduse asjatundja Mikk Vainik Rohetiigrist.

Täispikka debati ülekannet saab kuulata siit

 Sündmust korraldasid Eesti Roheline Liikumine ja Rahvusvaheliste Suhete Ring koostöös Kliimapaktiga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta