Möödunud nädalal toimunud Viljandi pärimusmuusika festivalil koguti nelja päeva vältel 14,7 tonni ehk 479 000 liitrit prügi, mis kõik suunatakse MTÜ Eesti Pakendiringlus abiga taaskasutusse.

Eesti Pakendiringluse büroojuhi Kristin Tamme sõnul võib XVIII Viljandi pärimusmuusika festivali julgelt nimetada ajalooliseks, sest kõik jäätmed, mis neljal päeval tekkisid, suunati taaskasutusse. "Prügilasse ei veetud mitte midagi," rõhutas ta.

Tamm avaldas heameelt, et ka Rohelise lava juures olnud taaskasutustelgi vastu tunti elavat huvi kogu festivali vältel. "Tuhatkond inimest said seal näha ja oma käega katsuda erinevaid jäätmetest tehtud tooteid, nagu näiteks telliseid, savipotte ja kummimatte. Usun, et nad said nii mõndagi uut teada ning oskavad nüüd jäätmemajandusele tervikuna asjatundlikuma pilguga vaadata," rääkis Tamm.

Taaskasutusse läheb 1,3 tonni klaasi, 1,03 tonni plastmasse ja kilet, 1,1 tonni paberit ja 0,45 tonni metalli. Haljastusmullaks töödeldakse 0,7 tonni biolagunevaid jäätmeid.

Lisaks koguti festivalilt 10,2 tonni määrdunud pakendeid, mida kasutatakse Kunda Nordic Tsemendi jäätmepõletisse mineva kütuse toorainena. Sellest saadava jäätmekütuse põletamisel on võimalik toota 14,6 megavatt-tundi elektrienergiat, mis on 73 keskmise majapidamise elektrikulu ühes kuus. Kundas elektrit siiski ei toodeta, vaid lisatakse jäätmekütus põletusahjude kütmiseks põlevkivile.

Pakendiringluse koostööpartneri Veolia poolt sorteeritud tooraine ootab nüüd Tallinnasse saatmist. Ka jäätmekütuseks mõeldud pakendid saadetakse kõigepealt Tallinnasse, kus need tükeldatakse ja siis edasi Kundasse viiakse.

Tamme sõnul on jäätmete taaskasutamine lisaks keskkonnasäästule kõrgete prügiladestushindade tõttu ka odavam, kui jäätmete prügimäele viimine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta