Elron 100 (25)
25. september 2024

Elektriraudtee 100. sünnipäeva tähistamine sai alguse 20. septembril kell 11.30 Hiiu rongipeatuses, kus avati kunagist Hiiu jaama tähistav infotahvel. Seejärel sõitis rong külalistega Nõmme jaama, kus kell 12 jätkus pidulik tähistamine erinevate etteastetega.

Nõmmel pidasid kõnesid taristuminister Vladimir Svet,  regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri, Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann ning Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem. Elektriraudtee sünnist ja olulisusest Eestis pidas lühiloengu ajaloolane Küllo Arjakas. 

Elektriraudtee avamist oli tulnud jälgima palju raudtee või Nõmmega seotud inimesi. Pakutud tort söödi viimaste kübemetini ära ja tuleb tõdeda, et nii mõnigi jäi ilma. 

Kutsuti ka Nõmme jaama muuseumi uudistama, kus saab tutvuda raudtee ajaloo ja arendustega saja aasta tagusest ajast. Aga samas vaadata kuni saja aasta vanuseid tarbeesemeid.

Muuseumis jagavad muljeid ka endiste raudteelaste ja vedurijuhtide järeltulijad. Üks elupõline raudteelane meenutas näiteks nõuka ajal juhtunud, kuidas ta sai oma ülemuse käest sõimata, kuna raudteeõnnetuse ohvril oli kaduma läinud pea, mida ei leitudki.

Nõmme jaamas oli esitlusel ka Eesti Raudtee kontaktvõrgu hoolduse eritehnika. Endid esitlesid ka tiheda graafikuga mööda sõitvad Elroni liinirongid. Huvilistele jagati raudteeohutusteavet MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) telk, kus sai lahendada raudteeohutuse alast viktoriini ja lahendada ristsõnu. Auhindadeks igasuguseid raudteeohutust meenutavad meened.

Elektriraudtee sai Eestis alguse 20. septembril 1924, kui kell 11.15 väljus Balti jaamast pidulikule avasõidule 4-vagunilisena Baltimaade esimene elektrirong (ühtlasi Eesti esimene mootorrong). Esimese sõidu tegi teiste seas kaasa rida Eesti Vabariigi valitsuskabineti liikmeid ning riigivanem Friedrich Akel. Järgmisest aastast on loota elektriraudtee laienemist Tapani ja hiljem ka Tartuni.

Loodusmaja jõudis nurgakivini (18)
06. juuli 2024

2026. aastaks Tallinnasse Lennusadama kõrvale rajatav Loodusmaja ühendab nutikate tehnoloogiate abil ehitamise kliimamuutustega kohanemise ning keskkonnahoiuga. Loodusmaja koosneb kolmest eraldiseisvast, kuid omavahel maa-aluselt ühendatud hoonest, mille ehitamiseks kasutatakse peamiselt Eesti puitu.

Puidust on ka nurgakivisse asetatud ajalaegas, kuhu jätsid tulevastele põlvedele mälestusesemeid Loodusmaja rajajad ning tulevased kasutajad. Laeka valmistas meister puupalgist, mis pärineb kunagise vesilennukite angaari vundamendist ja mis kaevetööde käigus maapinnast leiti. Nii nagu Loodusmaja isegi, kannab ka ajatempliks olev laegas loodusläheduse, taaskasutuse, ajaloo väärtustamise ja uuendusmeelsuse sõnumit.

Loodusmaja asukoha valikule on ka kriitikat. Looduskaitsja Gilleke Kopamehe sõnul oli see piirkond viimane paik, kust roheline vöönd oli seotud merega. Tuleks säilitada olemasolevad liikide liikumise koridorid ja kohandada need üle Kalaranna tänava - kesklinnast ja Kalamajast mereni. Ise isiklikult olen näinud selles piirkonnas liikumas valgejänest. Valgejänese pabulaid pani ajakapslisse ka Eesti Loodusmuuseumi direktriss Heidi Jõks.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul on suuresti Loodusmuuseumi arenguks rajatav puidust loodusmaja hea võimalus hoida kokku riigi raha kinnisvarakuludelt. Samuti annab see Eesti ehitus- ja puidusektorile võimaluse luua uut kvaliteeti, millega minna tulevikus teistele turgudele.

„Loodusmaja annab riigile aastas kokkuhoidu umbes 500 000–700 000 eurot, mis pole kärpeajal vähetähtis. Lisaks pakub keerulisel ajal tööd ehitus- ja puidusektorile. Loodusmaja rikastab avalikku ruumi, luues loodusharidusele koha, kuhu saab minna nii külaliste kui lastega ning annab Eesti meistritele referentsi järgmiste tööde tegemiseks regioonis ja maailmas.“

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja märkis, et hoonete kompleksist saab valmides silmapaistev suunanäitaja nii oma arhitektuursete kui ka keskkonnatehnoloogiliste lahenduste tõttu.

„Kestlikud lahendused nagu kaugküte ja jahutus, päikeseenergia ja vihmavee kasutamine ning tark energiakasutuse juhtimine aitavad säästa ressursse ning vähendavad tulevikus hoone igakuiseid kulusid. Loodusmaja saab A-energiaklassi märgise ning selle süsiniku jalajälge ei saa täna võrrelda ühegi teise sedavõrd monumentaalse hoonega Eestis,“ ütles Leppoja.

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul panustab Loodusmaja ja selle ümber rajatav linnaruum eesmärki avada linlastele Tallinna mereäär.

"Loodusmajaga täieneb piirkond uue sihtpunktiga, kus nii hoone kui selle ümber kavandatav avalik ruum pakuvad tegevusi kõigile vanusegruppidele. Ühtlasi saavad nüüd linnaruumiliselt omavahel ära ühendatud Lennusadam ja Noblessneri piirkond ning hea meel on, et ühendajaks on kvaliteetne arhitektuurne lahendus, mille ambitsiooniks on olla teerajajaks ka keskkonnasäästliku ehituse edendamisel Eestis,” ütles Lippus.

Loodusmaja ehitus on AS Nordeconi juhtimisel kestnud juba pool aastat. „Alustasime 6 meetrit allpool maapinda ja 3 meetrit allpool merepinda betoonpõhjast ning oleme tänaseks jõudnud esimese korruse juurde. Ehitus jätkub põhirõhuga puidul, rakendades seda materjali hoone eripära rõhutades väga mastaapsel ja mitmekesisel moel. Puiduelementide maht on üle 4200 m3,” selgitas Loodusmaja ehituse peatöövõtja Nordecon AS juhatuse liige Tarmo Pohlak.

„Loodusmajas tuleb kasutusele ridamisi uudseid keskkonnateadlikke lahendusi, mida sedavõrd suures ulatuses ei ole Eestis varem teostatud. Nii ehitustehniliselt kui tähtaegades on siin projektis suured väljakutsed, mis hoiavad ka ehitusmeeskonnal positiivse pinge sees.”

Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõksi sõnul töötab kogu muuseumi tiim juba täna uue ekspositsiooni kallal, et paari aasta pärast saaks avada Loodusmajas Põhjamaade kaasaegseima Loodusmuuseumi, rahvusvahelise tõmbekeskuse ja riigile väga olulise maamärgi.

„Oleme esimene põlvkond, kes tunnetab kliimamuutusi ja viimane, kes saab seda muuta. Uuest Loodusmuuseumist saab aastal 2027 elumuutvaid elamusi pakkuv kogukonnakeskus ja keskkonnahariduse kompetentsikeskus, kuhu ootame igal aastal vähemalt 200 000 külalist nii Eestist kui ka kaugemalt,“ ütles Jõks.

Lisaks Loodusmuuseumile asuvad Loodusmajas tööle loodav Maa- ja Ruumiamet (MARU), Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainvesteeringute Keskus, KEMIT ning mitmed teised Eesti looduskeskkonna eest hoolt kandvad asutused. 

Loodusmaja valmimist juhib Riigi Kinnisvara ning tellijaks on Kliimaministeerium. Arhitektuurse lahenduse on loonud arhitektuuribüroo Kavakava arhitektid, ehitab Nordecon AS ja omanikujärelevalvet teostab Infragate Eesti AS.

Loodusmaja ehitust rahastatakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tulust ning hoonekompleks valmib 2026. aasta lõpuks.

Kolahoovi koolitus Pae aias (22)
11. juuni 2024

Kolahoovide liikumine sai alguse Inglismaalt, kus sõjas kannatanud linnades tuli pakkuda pere kaotanud alaealistele tegevust, mis aitaks neil üle saada sõja põhjustatud traumadest. Seal levis see tasahilju üle Euroopa, vastandudes praegustele reguleeritud eeskirjade järgi ehitatud standardsetele ja igavatele mänguväljakutele. Kolahoovi põhimõtete järgi loovad lapsed oma mänguala ise, kasutades täiskasvanud mängujuhi järelvaatuse all selleks tööriistu ja materjale. Kolahoovis ei ole tegevused ette kirjutatud, lapsed õpivad tegevuse käigus elementaarseid tööriistu kasutama, koos mängima ja tegutsema. Praeguses nutitelefonisõltuvuse ajastus on kolahoov kui värskendav paus, kus saab rakendada muidu tselluliidiks muutuvat aju.

Tartus rajati esimene kolahoov 2022. aastal. Sellest ajast saadik on MTÜ Lapsed Õue tegelenud kolahoovinduse idee propageerimisega ja metoodika täiendamisega. 2023. viidi kolahoovi koolitus läbi STEP noortega (juba seadusega pahuksisse minna jõudnud noortega). Kolahoovi viidi läbi ka Supilinna päevadel. 

Peamised osad kolahoovid on nn. lahtised osad. Mida lapsed võivad oma nägemuse järgi ise ümber kujundada. Pidevalt on Kolahoovis kohal Mängujuht, kes vaatab, et mängud sujuvalt kulgeks ja sekkub, kui midagi hakkab ühiselu raamidest väljuma. Püsivamate ehitiste loomine käib koostöös lastega ja nende soove ja fantaasiaid arvestades. Kolahoov peab olema tavalisest linnaruumist eraldatud. Sinna sisenemine on omal vastutusel. Ilma mängujuhi kohalolekuta ei tohi lapsed kolahoovis tegutseda. Kolahoovi ei sobi puhas riietus, sest mänguline tegevus määrib selle kohe kindlasti ära. Pane selga koledamad riided ja võid kaasa võtta oma mänguasju. Kolahoov ootab sind. 

TLT avas uue ja kaasaegse juhtimiskeskuse (15)
21. mai 2024

Uus juhtimiskeskus koos kaasaegsete tehnoloogiatega võimaldab osutada senisest veelgi mugavamat ja kindlamat teenust, sest kogu info, mis varasemalt oli tegevusvaldkondade lõikes eri asukohtades üle linna laiali on nüüd koondunud ühtselt hallatavasse keskusesse Kadaka tee 62a, muutudes kiiremini kättesaadavaks ning operatiivselt hõlpsamini kasutatavaks. Juhtimiskeskuse suurimaks eeliseks on informatsiooni tõrgeteta kättesaadavus, mis aitab langetada õigeid otsuseid, viib paberimajanduse nulli, tõstab töötajate võimekust ülesannetega toime tulla ning aega ratsionaalselt kasutada.

"Juhtimiskeskus hakkab reaalajas haldama kogu ühistranspordi liikumist. Kui tekivad ummikud, saame sellest kohe ülevaate ning suudame leida lahendusi, kuidas graafik saaks takistustele vaatamata võimalikult täpselt järgitud. Meie eest ei jää varjatuks liiklusohtlikud olukorrad, kui keegi vahele süstides paneb bussi äkkpidurdust sooritama. Kui tekib avariiolukord, saame kohe alustada reservide otsimist, saata välja tehnoabi ja liiklusjärelvalve patrulli olukorra fikseerimiseks ning sündmuskohal liikluse korraldamiseks," kommenteeris TLT juhtimiskeskuse direktor Tarmo Lai.

"Kindlasti on see uuendus suur arenguhüpe kogu TLT-le. Seeläbi saame süsteemi toimepidevuselt kindlamaks ja igas etapis veelgi eesmärgipärasemaks, sest lühenevad otsustus ja käsuliinid. Võib kinnitada, et kui mingi suure kriisi puhul jääb kogu linn pimedaks ning lülituvad välja internet ja sidevahendid, siis TLT juhtimiskeskus jätkab tööd ning ühissõidukid sõidavad, sest oleme investeerinud ka reservgeneraatorisse, mis tagab vajadusel elektrivarustuse, kattes mitte üksnes juhtimiskeskuse vajaduse, vaid võimaldades ka busside tankimise, töökodade, pesulate ning kontorihoone elektrisüsteemi toimimise," kommenteeris TLT juhatuse liige Kaido Padar.

Tallinna linn toetas TLT juhtimiskeskuse projekti loomist 1,3 miljoni euroga.
 

Elron alustas oma juubeliaastat postmargi presenteerimisega (27)
07. märts 2024

Elektriraudtee sünnipäevaks Eestis loetakse 20. septembrit 1924. aastal, kui kell 11.15 väljus Balti jaamast esimesele avasõidule mootorvagunist ja kolmest järelvagunist koosnev elektrirong. See oli Baltimaade esimene elektrirong. Juubeliaasta ürituste avaüritusena tutvustati avalikkusele koostöös Omnivaga üllitatud 100. aastapäeva tähistavat postmarki. On ju Omniva kasutamas oma kujundustes sama oranži värvi nagu Elrongi. Praeguses ajas küll rongid enam posti ega pakke ei vea ja postivagunid on jäänud raudteemuuseumisse. Kuid vagunid, vedurid ja muu raudteetaristu on jäänud filatelistide üheks meelisteemaks. Esimese päeva templi ja kolmest margist koosneva templi sai muretseda Pääsküla depoost koha pealt.

“Kõigepealt oligi mõte, et seal peaksid olema rongid peal, sest mida siis veel paned ja rong ise on juba tugev ja võimas kujund. Neid ronge joonistades tunnetasin, et iga ajastu rongis on oma stiil ja esteetika, mida ta esindab. Nii et tore oli neid ronge samal ajal tundma õppida ja neid ka siis kujutada,” ütles margid kujundanud kunstnik Jaan Saar.

Järgmise paari aasta jooksul jõuab Eesti elektriraudteedele 16 uut Škoda tehastes valmivat elektrirongi. Sarnaseid ronge võib kohata juba Läti vabariigis. Elektriraudtee liinivõrk on laienemas - kohe varsti peaks valmis saama elektrifitseeritud raudtee liin Tapani. Praegu Tartu suunale rajatav elektriraudtee lubab 2025. aasta algusest võimaluse tuua kuus esimest uut elektrirongi ka Tallinn–Tartu liinile. Ka reisijate arv on kasvanud. Räägitakse 8 miljonist reisijast aastas.

Kohale tulnud inimesed said lisaks margiostmisele tutvuda Elronitöökodade ja rongidega. Keha kinnitamiseks pakuti lisaks tordile ka vegansalatit. Kuid ka liha sisaldavaid pirukaid.

Lemmikloomade pidamistingimused alla igasugust arvestust: lemmikloomapoed Tartus (9)
16. veebruar 2024

Piltidel on näha, et Zoomaailma poes puudusid lindudel, kaladel ja küülikul varjumiskohad ning pisinäriliste puuris oli joogipudel nii kõrgel, et ei olnud kindel, kas loom üldse ulatabki selleni. Lemmikloomade pidamise nõuete põhjal peab närilise ja küüliku pidamise ruumis või ehitises olema pesakast, kuut või muu selletaoline pesaruum. Lisaks on küüliku puur looma jaoks liiga väike – küülikuid ei peaks puuris üldse pidamagi, sest küülikute liikumisvajadus on väga suur ning puur seda kindlasti ei paku.

Ruudi poes tehtud piltidelt nägi, et seal puudusid närilistel varjumiskohad (kohustuslik vastavalt lemmikloomade pidamise nõuetele) - puur oli sisustamata (pole näiteks mänguasju) ja loomadel puudus igasugune võimalus loomupäraseks eluks. Lisaks oli Ruudi poes puuriga poe nurka teiste puuride taha topitud lind.

Betta Zoo poes olid akvaariumid puhtad, igas akvaariumis oli ka varjumisvõimalus, samas jäid mõnes akvaariumis varjumisvõimalused kahjuks pigem kesiseks. Lindude ja näriliste puurid, kus varem ilmselt olid loomad, olid kõik tühjad ning nägid välja nagu poleks enam kasutusel. Loodetavasti linde ega närilisi seal edaspidi ei näegi.

“Seaduses on ette nähtud tingimused (küll väga kesised), kuidas lemmikloomi tuleb pidada, ja isegi neid ei täideta. Seetõttu leian, et ainuke võimalus lemmikloomade olukorda parandada on lõpetada igasugune lemmikloomade poodides müümine,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Loom ei ole kaup ning temaga ei tohiks sedasi suvaliselt kaubelda nagu tema elu ei oleks väärtuslik või kellegi jaoks oluline.”

MTÜ Loomus saatis päringu ka Põllumajandus- ja Toiduametile, kelle vastutusalasse kuulub lemmikloomade pidamistingimustest kinnipidamise kontroll. 

Loomus MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Varjupaikade MTÜ ja Rõõmsad Hüpped MTÜ tõstatasid 2023. aasta lõpus loomade kaupluses müümise probleemi läbi rahvaalgatuse “Loom ei ole asi. Tema koht ei ole poeletil!” ning kutsuvad Riigikogu üles loomade poes müüki keelustama. 

Selle praktika lõpetamiseks on mitmeid põhjuseid, sh

• kauplustes ei ole võimalik tagada loomadele loomupäraseid või sobivaid tingimusi;
• paljudel kaupluses loomade eest vastutatavatel töötajatel puudub asjakohane väljaõpe ja teadmised, kuidas müüdavate loomade eest adekvaatselt hoolitseda;
• kaupluses looma müümine ei taga, et uus omanik on võimeline ja motiveeritud looma eest hoolitsema, kuna puudub uue omaniku taustakontroll.
• Täiendavalt süvendab kauplustes loomade müümine vaid ühiskonnas arusaama, et loom on asi või kaup, mitte elusolend, kel on iseväärtus.

“Segaduse külvist teadmiste korjeni” (24)
21. jaanuar 2024

“Aed on koht teadmiste korjeks. Koht, kus füüsiline töö muutub rituaaliks ja me astume dialoogi teiste liikidega. Siin on kunstnik ja disainer edasihoidlikud aednikud,” räägivad näituse autorid.

Alates oktoobrist on Tallinna Botaanikaaia Meelte Aia kastid olnud pühendatud hääbumise, taasloome ja ebakorrapärasuse esteetikale. Osana Eesti Kunstiakadeemia loovuurimuslikust projektist “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontektis” katsetasid Marta Konovalov ja Jane Remm, kuidas läbi aiapidamise ja looduses toimiva jälgimise ning minimaalse sekkumise nihutada tüüpilisi toimimisi viise ja otsida viise aias loodusega ühenduses olemiseks.

Kunstnikud külvasid Meelte Aeda segadust jättes eksponeerituks taimede loomuliku hääbumise protsessi, uurides sealjuures, kuidas tavaliselt tarbetuna nähtu, näiteks umbrohi, saab olla kasulik ressurss. Kunsti- ja disainivahenditega protsesse jäädvustades ja väikeste sekkumiste kaudu nihkeid luues väärtustavad autorid looduslikku esteetikat, mis on tihti ebakorrapärane, läbipõimunud ja lagunev. Need dokumentatsioonid dialoogis visualiseeritud mõtteprotsessidega on eksponeeritud loovuurimuslikul näitusel botaanikaaia Palmimajas 14. märtsini 2024.

Näituse kõrval on avatud seemnevahetuspunkt “Külvame segadust”. Seemnevahetusele oodatakse lillede ja maitsetaimede seemneid. Köögiviljade ja muude toidutaimede seemned pole vahetuspunkti oodatud.  Seemneid saab vahetada kogu näituse jooksul, selleks on Palmimaja aatriumis tähistatud laud, mille peal seisab pappkast, kuhu võib jätta ning kust võtta seemneid. Seemnepakid tuleb tähistada, mis taimega tegu on. Hea oleks lisada ka ladinakeelne liiginimi ja korjamise aeg.

 Näitusel toimub ka kaks töötuba "Hääbumise ilu: taimede mustrid tekstiilil ja jäljed paberil".

21. jaanuaril kell 11.30-13.30 tutvustab Jane Remm taimede joonistamist kui meetodi süvenemiseks endasse, taimedesse ja inimestevahelistesse suhetesse. Registreerumine lingil.

28. jaanuaril kell 13.00-15.00 õpetab Marta Konovalov kulunud kudumite nõelumist taimedelt värvi saanud lõngadega. Registreerumine lingil

Lisaks toimub kaks ekspertseminari:

4. veebruaril kell 12.00-16.00 tutvustab Tiia Morfin pärandseemnete kogumist ja külvamist.

15. märtsil kell 11.30-14.30 räägib Marian Nummert edasihoidlikust aiandusest.

Kõikidel üritustel osalemine botaanikaaia tavapiletiga.

Tallinna Naiste Kriisikodu läbis muutuse (12)
22. september 2023

"Koduvägivalla tunnistamine on Eesti ühiskonnas ikka veel suur tabu. Sageli peetakse seda pere siseasjaks, millest ei räägita isegi kõige lähedasemate sõpradega. Kriisikeskuse uuenduskuur aitab luua veelgi toetavama keskkonna, mis julgustab naisi oma elus muutusi tegema, sest nad teavad, et neil on turvaline koht, kuhu minna," rõhutas MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja Inga Mikiver. Tema sõnul on lähisuhtevägivallaga võitlemisel oluline roll ka kõrvalseisjatel. "Me saame ühiskonnas muutusi teha ja turvalisust suurendada hoides silmad lahti ja reageerides vägivallale,“ sõnas Mikiver. 

Tugikeskus pakub ajutist pelgupaika korraga kuni 16 abivajajale

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu on hetkel suurim naiste tugikeskus Eestis, mis koosneb mitmest anonüümsest asukohast. IKEA uuenduskuuri läbis üks keskus, kus saab korraga majutuda kuni 16 inimest ehk vähemalt 8 naist koos sama paljude lastega. MTÜ pakub lähisuhtevägivalla ohvritele ja nende lastele ööpäevaringset vastuvõttu ning majutust. Tugikeskus tagab lisaks majutusele ka esmase kriisinõustamise, juhtumipõhise juriidilise nõustamise, abi suhtlemisel ametiasutustega (sotsiaalamet, politsei, prokuratuur jm), toetusrühma ning vajadusel ka nõustamist peale kriisikodust lahkumist. Alates asutamisest on kriisikeskuse tuge ja majutust saanud üle 8000 naise. Igal aastal pakutakse majutust ligikaudu 50 naisele ja lapsele.

"Me soovime, et inimeste igapäevane kodune elu oleks aina parem ja ajutise kodu vajadused pole sellest sugugi erinevad. Kriisikeskuse värskenduskuuriga soovisime luua kodus tuntavat rahu- ja mugavustunnet. Usume, et toetav keskkond aitab naistel ja lastel taastuda. Ühtlasi loodame, et see aitab nende päevi helgemaks muuta. See on IKEA esimene tugikeskuse värskendus Eestis, kuid valmistame ette juba järgmisi, kuhu kaasame igal aastal ka uusi IKEA vabatahtlikke," jagas IKEA Eesti turu juht Marko Põder.

Lisaks elutingimuste parandamisele toetab uuenduskuuri elluviimine lähisuhtevägivalla võitlusele suunatud vabatahtlikkuse kultuuri. Üle 50 vabatahtliku IKEA Eesti erinevatest osakondadest aitasid läbi viia kriisikodu uuenduskuuri, pannes kokku ja paigaldades sadu esemeid ning saades samal ajal sügavama arusaamise lähisuhtevägivallast, kriisikeskuse tööst ja kõrvalseisjate rolli tähtsusest lähisuhtevägivalla olukorra parendamisel.

Lisati funktsionaalseid lahendusi erinevate vajaduste jaoks 

IKEA Eesti sisekujundaja Anneli Taavet, kes koos vabatahtlike meeskonnaga kogu uuenduskuuri planeeris ja ellu viis, jagab valitud lahenduste tagamaid: "Eelkõige tahtsin luua hubase ja toetava kodu tunde, milleks sain inspiratsiooni Eesti looduse värvidest ja mille ühendasin omakorda skandinaavia disaini funktsionaalsusega. Heledate värvitoonidega lisasime ruumile avarust ja muid toone tõime sisse erinevate aktsentide ning dekoratsioonidega," selgitas Taavet.

Tubade planeerimisel mõeldi nende funktsionaalsusele, ergonoomilisusele ja mugavusele. "Valisime kestlikudja reguleeritavad lahendused, mida on mugav vastavalt vajadustele muuta. Samuti lisasime ruumidesse jaotatavad riidekapid ja pikendatavad voodid, mis kohanevad kriisikeskuse naiste ja laste muutuvate vajadustega," tõi IKEA Eesti sisekujundaja välja.

Uuendustööde käigus said uue ilme neli peretuba, kaks vannituba, esik ja köök koos elutoaga.

Kust saada abi, kui koged lähisuhtevägivalda

Keeruliste olukordadega on palju lihtsam toime tulla, kui sa pole üksi. Kui otsid abi või vajad tuge, helista sotsiaalkindlustusameti nõuandeliinidele: 

•      Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7).  

•      Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev 10.00–24.00). 

•      Lasteabi telefon 116 111 (24/7). 

•      Tugi vägivallast loobumiseks 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00). 

Rohkem infot koduvägivalla vastu võitlemiseks ja teadlikkuse tõstmiseks leiad veebisaitidelt www.palunabi.eeja www.sotsiaalkindlustusamet.ee. 

Info naiste tugikeskuste kohta on leitav siit.

„Märka vägivalda“ algatusest

IKEA sotsiaalse vastutuse algatus “Märka vägivalda” keskendub lähisuhtevägivallavastasele  võitlusele Balti riikides. Algatuse eesmärk on harida avalikkust lähisuhtevägivalla teemal ja aidata kaasa ajutise majutuse elutingimuste parandamisele naiste tugikeskustes. Algatus toimub üheaegselt kogu Baltikumis ning Tallinna Naiste Kriisikodu uuendamine on osa sellest.

Parandusfestival koondas keskkonnahoiu praktikuid (18)
19. september 2023

Parandusfestival hõlmas tegevusse sadu inimesi. Lisaks läbi aastatuhandete edukalt toimunud ringmajanduse meetodile ehk täikale pakkus Parandusfestival Viljandlastele ohtralt töötubasid:

• Akende restaureerimine
•  Looduslike viimistlusvahendite kasutamine
•  Jalgrataste parandamine
•  Nõelumine ja koiaugutikand
•  Riiete parandamine
•  Kellassepp annab nõu
•  Nõude parandamine - Kintsugi töötuba
•  Haavaparandus
•  Kereparandus
•  Taaskasutustöötuba
•  Vanade perefotode parandamine digitaalselt

 AVATUD MULLAPARANDUS TÖÖTOAD 

•  Kompostrikasti valmistamine
•  Mobiilne ja väike kompostkemmerg
•  Mulla väestamine taimede abil

 LASTEPROGRAMM 

•  Umbrohtude muster ja maitse
• Mullast suhu ja tagasi
•  Raamatukogu kõnekäändude töötuba 

12.00-14.00 Pärandaianduse seminar Viljandi Gümnaasiumis:
 Jäätmevaba köögi praktiline ABC, Gea Valner
 Mullaelustik ja kompostimine, Markus Pau
 Inimsõnniku kasutamine terves toiduringis läbi ajaloo ja tänapäeval, Priit-Kalev Parts
13.00-15.00 Arutelu: “Viljandi linnaosade piirid”
 14.00 Heiki Raudla ''Kemmerguraamat'' esitlus Viljandi Gümnaasiumis
Parandusfestivali korraldasid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, sündmus toimub tänu Eesti Kultuurkapitali rahvakunsti sihtkapitali ja Viljandi linna toetusele.

Üritust külastasid pigem vanemaealised inimesed, kelle elukogemus leidis sümbioosi festivalil pakutavaga. Ilmselt olid nooremad Maailmakoristuspäeval. Jah, koristada meile kõigile meeldib, kuid aga peaks ikka rohkem avaldama survet prügi tootmise lõpetamiseks. Sellega Parandusfestival tegeleski.
 

Eesti Loodusmuusemi seenenäitusel on üle 150 erineva seeneliigi (25)
09. september 2023

„Seeni on meie metsades tänavu erakordselt palju, ent mitmed mürgised liigid sarnanevad välimuselt heade söögiseentega. Seega on seenenäitus suurepärane võimalus värskendada oma teadmisi enne metsa minekut,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks.

Traditsiooniline, sel aastal juba 61. korda toimuv seenenäitus meelitab tuhandeid loodusesõpru ning juba avamispäeval käis värskeid metsaande uudistamas üle 400 seenehuvilise – lisaks näitusele viivad muuseumi õpetajad läbi mitmeid seeneteemalisi õppeprogramme nii kooli- kui ka lasteaialastele.

„Meie vastu on huvi kordades suurem, kui praegune maja ära mahutab. Aga kas Eesti Loodusmuuseumi kauaoodatud uue maja ehitus lähiajal ka algab, sõltub valitsuse järgmiste nädalate otsustest. Kui otsus on positiivne, siis on lootust, et mõne aasta pärast tervitame seenehuvilisi uues ja oluliselt avaramas muuseumis,“ märkis Heidi Jõks.

Eesti Loodusmuuseum (Tallinn, Lai 29a) on kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille peamine eesmärk on õpetada märkama, mõistma ja hoidma loodu