• Tallinn meenutas märtsipommitamist (15)
    10. märts 2022

    Tallinlastel on juba aastaid kombeks koguneda 9. märtsi õhtupoolikul Harju tänavale, mis oli üks 1944. a märtsipommitamises enim kannatada saanud piirkondadest. Siin süüdatakse küünlaid ja meenutatakse hukkunud inimesi ning purunenud hooneid. Sellel aastal oli Harju mäele paigutatud helgiheitjate valguskiiri imiteeriv valgusinstallatsioon, mis valgustas ümbritsevate majade ja kiriku seinu, nii nagu ka 1944. aastal helgiheitjad taevas lendavaid lennukeid valgustasid. 19.15 kõlas õhuhäiresireen, täpselt samal ajal, kui 1944. aastalgi. Kokku kogunenud inimesed mõtisklesid 78 aastat tagasi toimunu üle ja samas mõeldi ka praegu Ukrainas toimuva üle. Valitses harras meeleolu.

    Süüdatud küünlad ja pea kohal vonklevad valgusvihud, kõlaritest kostuv leinamuusika andsid edasi tunnetuse toimunust. Me oleme küll ju kõik aastatetaguse juhtunu kohta lugenud ja vaadanud pilte, kuid koduse arvuti taga istumine ei anna edasi sellist tunnetust, mis tekib küünalde keskel seistes. Mul endal lõunaeestlasena pole otsest sidet Tallinnaga, kõik sugulased elasid ka sõja ajal maal ja kaotusi me märtsipommitamise käigus ei kandnud. Kuid Mustamäel elas meie naaberkorteris vanatädi, kes koolitüdrukuna märtsipommitamises kannatada sai. Ta oli just praegusel Majaka tänaval oma klassiõega koos koolitükke tegemas, kui õhuhäire algas. Kui jäeti maja ees hüvasti, tabas maja pomm. Majasein varises tüdrukutele peale. Minu naabritädi päästis hukkunud klassiõde, kelle surnukeha teda kattis. Vigastustest hoolimata sai ta elada pika ja täisväärtusliku elu, saades hoolimata põlenud jalgadest võrkpallis meistritiitleid.

    Ka praegu on linnade pommitamine Ukrainas igapäevane nähtus. Mis selle vastu aitaks? Peame suutma loobuda Venemaalt pärinevate fossiilsete kütuste tarbimisest. Kui me ei toeta oma ostudega teisi riike agressiivselt ründavat režiimi, oleme paljugi ära teinud. Aga siinkohal peab igalühel olema mõtlemise hetk - kas me ise oma käitumises oleme agressiivsusest vabad? Ei vist. 

     

    LOE VEEL
  • Meeleavaldus Ukraina toetuseks ja sõja vastu, 26. veebruaril (36)
    28. veebruar 2022

    Kõne pidas Eesti Vabariigi president Alar Karis. Kohaletulnud kuulasid teda hiirvaikselt ja ülima tähelepanelikkusega. Eesti ukrainlaste organisatsioonide ning Eesti kodanikuühenduste: Inimõiguste Instituut, Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), Avatud Eesti Fond, MTÜ Avatud Vabariik, Eesti Õpilasesinduste Liit, Kõigi Eesti, Mondo jt. poolt korraldatud üritusel astusid üles paljud tuntud Eesti ja Ukraina muusikud.

    Kohaletulnud olid kaasa võtnud arvukalt plakateid, mis kippusid vahetevahel esitama natuke ropemat sisu, kui tavapärastel meeleavaldustel kombeks. Osaliste seas oli palju Eestis elavaid, siia tööle tulnud ja sõjapakku tulnud ukrainlasi. Pidevalt katkestasid sõnavõtte hüüded: "Slava Ukrainu!" - "Slava gerojam!". Spontaanselt lauldi rahva seas "Putin huilo." Kohal viibinud tundsid siiski kohatisest ropust keelekasutusest suurt ühtsust ja sõbralikkust teineteise vastu. Üritusel viibimine andis tunde, et kõik pole veel läbi, Eesti ühiskond ei ole nii lõhestunud, kui kodus oles tundub, meil on asjalik president, keda tõesti kuulatakse ja et inimesed tulevad siiski oma põhiõiguste kaitseks ühiselt välja. Bioneer tegi ürituselt ka otseülekande, mida saab jälgida siit.

    LOE VEEL
  • Kuidas Rohelised endile juhte valisid (30)
    21. veebruar 2022

    Alates 2020. aastast on Rohelistel kaks juhti. Uue juhatuse moodustavad Johanna Maria Tõugu, Marko Kaasik, Liina Freivald, Kaspar Kurve, Piret Räni, Aleksander Laane, Helina Tilk, Timur Sagitov ja Marti Soosaar.

    Volikokku kuuluvad lisaks juhatuse liikmetele Liina Reimann, Rasmus Lahtvee, Egle Olesk, Katrin Jõgisaar, Alina Lerner, Laila Kaasik, Tõnis Malkov, Kaia Solnik ning Maret Merisaar. Veel valiti aukohus, revisjonikomisjon ja valimiskomisjon. Meeleolukaid pilte näed Bioneer.ee galeriist, mille autoriks Janek Jõgisaar.

    LOE VEEL
  • 150. kliimastreik võitles tuulega (15)
    21. jaanuar 2022

    14. jaanuari pärastlõuna oli Tallinnas tuuline. Külma palju polnudki, kuid tugev tuul sundis inimesi tänavatel ruttama. Tammsaare parki oli üles seatud 3 x 6 m telk. Minu sinna jõudes üritas tuul seda endaga kaasa viia. See üritus ei õnnestunud, kuna kliimastreigilised haarasid telgil jalgadest. Pean pattu üles tunnistama, nihutasin ka oma 100 kilose keha ühe telgijala aluse peale seisma. 

    Tuul pillutas laiali streikijate plakateid ja muud materiaalset vara. Pidevalt käidi papist plakateid lumehangedest tagasi toomas. Üritusele oli ette nähtud raamatute laenutamine huvilistele. Huvilisi polnud mitte üleliia palju, kuid ka raamatud laperdasid lõbusalt tuule käes.

    Kohal viibiv Andres Tarand tuletas meelde, kuidas pärast 1980. aastate noorterahutusi sellessamas pargid miilitsad noori kinni nabisid. Need, kes asusid pargi äärte pool, pääsesid putku, kuid kes keskel, nendel tuli anda nõukogude miilitsale vastust. Kliimastreikide vastu politsei huvi ei tunne. Suudavad streikijad ise oma üritustel korda hoida. Ja ka nõutavaist koroonapiiranguist kinni hoida.

    Küsisin ühelt aktivistilt, kes ennast Kaiaks nimetas (kliimastreikijate seas on kahtlaselt palju Kaia nimelisi), mida ta arvab seni toimunud kliimastreikide mõjust? Ta vastab, et: "Tegelikult oleks pidanud piisama juba esimesest kliimastreigist, kuid me jätkame nende streikidega kuni saavutame oma eesmärgi." Kiusan teda veel ühe küsimusega - nimelt praegu on käsil 150. kliimastreik, kuid kas on ka tulemas 1500. või 5000. kliimastreik. Kaial on ka selle peale vastus olemas - ta arvab, et ta lõpetab ise kliimastreikimise, kui on saanud 32. aastaseks, kuid siis jätkavad seda tegevust loodetavasti juba teised.

    Harvad möödakäijad tunnevad huvi kliimastreikijate jagatavate kleepekate vastu. Paraku ei luba tugev tuul luua aruteluringi, mille jaoks ometigi täna välja tuldi. Õnneks on kliimamuutuste kohta käiv õpetus endale koha leidnud märksa tubasemates tegevustes. Näiteks viidi kliimamuutuste (ärme räägime kliimasoojenemisest, see sõna on inimeste jaoks petlikult rahustava iseloomuga) Narvas Soldina gümnaasiumis, kus kohalikele noortele pakutav väga elavat vastukaja leidis.

    Kuid juba täna 21. jaanuaril on Tallinnas ja Tartus kliimastreik. Ilmaennustus pakub jällegi tuulist ilma koos lumesajuga.

    Tallinnas: Tammsaare Pargis Kell 14.00–15.00

    Tartus: Küüni tänava ja Raekoja platsi nurgal Kell 14.00–16.00

    Tulge läbi ja streigime koos!

    Toimub ka digistreik, milles osalemiseks: tee endast koos temaatilise plakatiga pilt. Postita see sotsiaalmeediasse (märgi pildile ka @fff_estonia) või saada meiliaadressile info@fridaysforfuture.ee FFF Eesti sotsiaalmeedia töörühm kogub terve nädala jooksul postitatud pildid kokku ning loob neist ühise kollaaži.  Nii oleme ühise eesmärgi nimel koos, kuigi füüsiliselt üksteisest kaugel!

    LOE VEEL
  • Kultuurisamm tutvustas Ülemiste linnakut (36)
    21. juuni 2021

    Eesti Instituudi poolt koordineeritav koolitusprogramm "Kultuurisamm" on mõeldud inimestele, kelle emakeeleks pole eesti keel, kuid kellel on huvi saada teadmisi Eesti keele, looduse, elu-olu ja kultuuri kohta. 20. juunil, pühapäeval toimus selle programmi raames ekskursioon Ülemiste linnakusse.

    Palavust trotsides said huvilised nii mõndagi teada selle kvartali minevikust, olevikust ja veidi piiluti ka tulevikku. Tuleviku osas oodatakse Rail Balticu ehitust, mis plaanide kohaselt annab Ülemiste piirkonnale suurema ligipääsu. Lõuna poolt piirab Ülemistet Lennuväli, põhjast raudtee. Ka lääne suunas linnaosa areneda ei saa, kuna ette jääb Tartu maantee. Jääb üle renoveerida endisest sõjatehasest Dvigatel järgi jäänud hooneid.

    Ülemiste linnak on Noblessneri ja Lutheri kvartali kõrval üks Tallinna moodsamaid linnakeskondi. Siin on kohta nii jalgrattaile kui kureeritud elurikkusele. Oma kodu on leidnud nii ämblikud kui linnud. Pühapäevasel ajal on kvartal aga inimtühi ja mõjub steriilsena. Vaid mõni üksik hing tõttab tööle või spordikluppi. Ülemiste kvartaleis on kohtunud ultramoodne ja arhailine tööstusmaastik. Kohati on need omavahel ilusaks linnakeskkonnaks kokku klapitatud, kohati on tunda, et varsti jõuab ka sinna buldooser ja betoon. Ülemistes ei ole kohta metsikule loodusele.

    LOE VEEL
  • Kultuurisammu matk ümber Harku järve (33)
    19. juuni 2021

    Eesti Instituudi poolt koordineeritav koolitusprogramm "Kultuurisamm" on mõeldud inimestele, kelle emakeeleks pole eesti keel, kuid kellel on huvi saada teadmisi Eesti keele, looduse, elu-olu ja kultuuri kohta. 19. juunil toimus selle programmi raames matk ümber Harku järve. Matka käigus tutvuti kohalike vaatamisväärtustega, külastati Harkujärve kirikut, mille hingekarjaseks Avo Üprus, ja higistati, sest temperatuur õues küündis pea 30 kraadini.

    LOE VEEL
  • Palmimaja avamine Tallinna Botaanikaaias (27)
    08. juuni 2021

    Tallinna Botaanikaaias avati 8. juunil renoveeritud Palmimaja. Juba Carl Linne kutsus Palme taimeriigi printsideks? Kes võiksid olla taimeriigi printsessid? Eks need ole tublid putukad, kes taimi tolmendavad.

    Igatahes on Tallinna Botaanikaaia palmimaja nüüd järjekordselt renoveeritud ja palmid saavad turvaliselt kasvada.
    Sündmuse puhuks on välja antud üritust tähistav mark ja postkaart, mida saab soetada Tallinna Botaanikaaiast, kuni tiraaži jätkub.

    Renoveeritud Palmimaja lindi lõikasid läbi Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, Tallinna Botaanikaaia direktor Urve Sinijärv ning ehitusettevõtte Ehitus5ECO esindaja.

    Pidulikule avatseremooniale järgnes jalutuskäik Palmimajas troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Mettiku juhendamisel.

    LOE VEEL
  • Tallinna suurim päikeseenergiajaam (32)
    02. juuni 2021

    Vastvalminud Depo ehituspoe katusel asuv 24 000 ruutmeetrit hõlmav päikesepark on prognoositud võimsusega 1,4 MW. Sellega suudetakse katta 30% kogu Avala ärikvartali energiavajadustest. Keskmist päikesepaneelide tootmisvõimsust aastaringselt ei osata ennustada, kuna selleks peaks päikesepark olema töös vähemalt ühe hooaja. Päikeseenergia tootmisel on probleemiks tarbimise ja tootluse vahe. Päikest on rohkem suveperioodil, kui samas tarbijate energiakulutused on väiksemad väiksema valgusenergia ja rohkemate välitegevuste võrra. Talveperioodil, kui tootlus on väiksem, on energiatarbimine suurem. Praegu Eestis toodetavad päikeseenergia mahud on tippperioodil umbes 200 MW. Sellega tuleks Eesti tarbija täielikult toime jaanipäeval, kui energia tarbimine töökohtadel ja kodudes on minimaalne, tõdeti avamisüritusel.

    Vastavatud päikesepark on pealinna suurim päikeseenergia allikas. Kogu Depo poe katust katavad päikesepaneelid, neid on seal 4171 tükki. See on kindlasti keskkonnasäästlik lahendus, kuna hoiab kokku linnaruumi. Suurte majade katused seisavad tihti ilma mõistliku otstarbeta, Päikesepark on väga hea lahendus, mis sobib maja katusele. Depo katus on värvitud valgeks, mis omakorda aitab kaasa kliimasoojenemise kahjulike mõjude vähendamisele ja aitab vähendada katusel valitsevaid temperatuure.

    Tulevikus rajatakse Avala ärikvartalisse suurim elektrisõidukite laadimisvalmidus, kus peaks saama roheenergia toel laadida kokku 200 sõidukit. Tänaseks on valminud esimene etapp laadimispunkte, mis teenindavad ankurrentniku Elektrilevi sõidukiparki. Tallinna suurima päikesepargi tellija on Kaamos Energy tütarettevõte Novedigi Energiatootmine OÜ ning valmisehitajaks Smartecon OÜ.

    Vaata galeriist, kuidas nägi välja päikesepargi avamisüritus.

    LOE VEEL
  • Mõeldes nagu mägi (13)
    25. mai 2021

    Helene Schmitzi näitus "Mõeldes nagu mägi" toob erakordsete suuremõõtmeliste fotode kaudu vaatajate ette looduse appihüüde ja kritiseerib karmilt loodust ekspluateerivat inimtegevust. Vaadeldes tema fotosid, jääb vaataja mõttesse - mis on siin pildil valesti? Midagi ikkagi on.

    Helena näituse peategelased on mäed. Kas mäetööstusest auklikuks puuritud, liigsest loomade karjatamisest põhjustatud erosioonist murenemas või kõrgumas tammidega tõkestatud jõgede kohal. Oma reisidel kasutab Helena väga vanamoodsat kaamerat. Millist, selleks peab Fotografiskasse kohale tulema, näitusel saab vaadata 6 minutilist filmi, kus autor räägib oma elust ja reisidest.

    Näitus annab ainulaadse kogemuse, kui üksi vaikuses seista otse Helene loodud foto ees ja lasta mõtetel voolata. Muuseas, Helenel on soov ka tulla jäädvustama Kirde-Eesti mäendusmaastikke, seni on teda takistanud koroona. "Mõeldes nagu mägi" näitus on avatud kuni 19. septembrini 2021 Fotografiska III Korrusel.

    LOE VEEL
  • Nurmenukkude otsing sai alguse Eestist ja levib üle kogu Euroopa (43)
    12. mai 2021

    Mis põhjustab nurmenukkude kadumist niidualadelt? Ainumas ja õige vastus on - üleniitmine. Kevadise taimena suudab nurmenukk oma õied püsti ajada maikuuks, kui muu rohurinne veel madal, pakkudes silmailu nii noorele kui vanale. Paraku on inimestel saanud haiguslikuks vajaduseks hakata miitma koheselt kui muru kasvama hakkab, purustades oma tegevusega ka nurmenuku haprad õied.

    Et teadvustada nurmenuku, kui indikaatorliigi seisukorra halvenemist, võeti ette nurmenukkude kaardistamise projekt, mis juba kolmandat hooaega üha edukamalt rahvast hõlmab.

    Miks kutsuti ellu nurmenukkude otsimise projekt? Selleks, et ühiselt koguda andmeid nurmenukkude kasvukohtade ja arvukuse kohta. Teisalt tekib nurmenukke otsival inimesel ka isiklikum suhe selle taimega ja tekib eeldus, et nurmenukke ei niideta enam kergekäeliselt ära. Kodanikuteaduse kampaania "Eesti otsib nurmenukke" toimub meil teist aastat, sel aastal on algatus levinud aga üle Euroopa. Võimalus võistelda naabermaadega annab hoogu meie nurmenukuleidjatele.

    Kuidas leida nurmenukku. Kõigepealt mine kodulehele "Eesti otsib nurmenukke" ja tee asi endale selgeks. Siis, kui õue satute, vaadake teraselt ringi, ega kuskil mõnda nurmenukku kasvamas pole. Nurmenuku leidmise kirjeldamisel on abiks GPS- koordinaate määrata võimaldav seade ja pildistamist võimaldav seade. Tänapäevases nutifonis on need lahendused ilusti olemas. Nurmenukk fikseeritud, siis saab nurmenukuvaatluse kirja panna. Auhindu ei pakuta, kuid hea tuju loob teadmine, et oled kaasa löönud kodanikuteadusprojektis.

    Seejärel võid vaadata, kuskohas Euroopas veel nurmenukke kasvamas on. Eesti nurmenukuleidjad tutvustasid oma tegevust  sel nädalal Tallinna Botaanikaaias.

     Kohal viibis ka Bioneer. Vaata, kas meie kaamera ette jäi nurmenukke.

    LOE VEEL