2008. aasta märtsist kuni 2009. aasta veebruari lõpuni viib Eestimaa Looduse Fond (ELF) läbi projekti - „Gretagrundi madala piirkonna põhjaelustiku ja elupaikade inventuur”. Inventuuride käigus viiakse Gretagrundi madalal läbi linnu-uuringud, kalastiku uuringud ning merepõhja elustiku ja elupaigatüüpide uuringud. Gretagrundi madalik on teadlaste poolt välja pakutud kui potentsiaalne mereline kaitseala .

2.–7. novembril viidi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt läbi sügisene ihtüoloogiline ekspeditsioon Gretagrundile ja võrdlusalana kasutatud Ruhnu saare lähistele. Eesti Mereinstituudi vanemteaduri Markus Vetemaa sõnul oli kevadise ekspeditsiooni käigus kogutud materjali kalastiku üldülevaate saamiseks. Novembris juurde kogutud andmed kinnitasid juba tekkinud pilti liigilise koosseisu ja dominantliikide ning nende paiknemise suhtes. Tema sõnul oli sügiseste tööde peaeesmärgiks koguda informatsiooni Ruhnu merisiia populatsiooni kudealade kohta. Markus Vetemaa: ”Paarikümne aasta vanuste andmete järgi otsustades kudes siig tollal kõikjal saare ümber ning Ruhnust loodes ulatusid kudealad isegi kuni 15 m sügavusele. Uute andmete järgi otsustades koeb merisiig ka Gretagrundi madalikul, mille kohta varasemad andmed puudusid.”

Looduskaitselisest aspektist vaadeldes positiivse ja kalanduslikust aspektist vaadeldes negatiivse tähelepanekuna tõid teadlased esile seda, et hallhülge arvukus ja käitumine Ruhnu lähedal muutis teadusliku kalapüügi kohati väga raskeks – nii mõnelgi korral saadi kala asemel vaid lõhutud võrgud, mis tähendas, et sellel konkreetsel juhul jäi saamata ka ihtüoloogiline informatsioon.

Kalastiku uuringud teostatakse TÜ Eesti Mereinstituudi poolt. Kuna paljude kalaliikide ruumilise paiknemise dünaamika sõltub veetemperatuurist, siis viidi kalastiku uuringud läbi kahes osas: kevadine uuring mais ning sügisene uuring novembris

Linnuloendus Gretagrundi madala piirkonnas viiakse läbi Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 5-6 loendusega ühe aasta jooksul. Ajavahemikul 2.-3. november 2008.a. toimus arvult juba neljas linnuloendusreis Gretagrundile (eelnevad loendused on teostatud käesoleva aasta aprillis, mais ja juulis). Kui kevadisel ja suvisel loendusel loendati linde suhteliselt vähe, siis sügisesel loendusel kohati linde üsna arvukalt. Loendati ligikaudselt 16000 peatuvat auli, umbes 400 alki (need küll peamiselt lendavad isendid), ligi tuhat vaerast (liigini määratud linnud olid peaaegu eranditult tõmmuvaerad).

Lisaks väärib märkimist, et Ruhnu saarel kohati kõrbe-kivitäksi ning kui haruldustekomisjon peaks selle kinnitama, oleks see liigi viies kohtamisjuht Eestis.

Järgmine linnuloendusreis uuringualale on plaanis selle aasta detsembris ning juhul, kui ilmastiku- ja jääolud võimaldavad, peaks järgmise aasta jaanuaris toimuma veel ka talvituvate veelindude loendus.

Gretagrundi madala põhjaelustiku inventuur ja mereelupaikade kaardistamise välitööd toimusid   käesoleva aasta mais ning tööde teostajaks oli TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonna töörühm.                             

Gretagrundi piirkonna uuringute tulemusena koostatakse koondaruanne ja ettepanekud edasiste tegevuste osas 2009.a. veebruaris.

Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info:

Ele Vahtmäe
Projektijuht
5206308

Sarnased artiklid