Neljapäeval avatud seenenäitusele Eesti Loodusmuuseumis jõudis nädalavahetusel kaks põnevat seeneliiki, mis pakuvad külastajatele elevust nii oma elegantse välimuse kui tülgastava haisu poolest.

Juba teist aastat järjest saab seenenäitusel tutvuda Eesti metsade haiseva ja häbitu tegelase – hariliku tanuseenega (Phallus impudicus). Noorena näeb ta välja nagu valge linnumuna, kuid sellest kerkib kiiresti viljakeha, mis täiskasvanuna meenutab mehe peenist.

Seenenäituse pikaaegse kuraatori Loore Ehrlichi sõnul võib tanuseene kasvukiirus ulatuda isegi 5 millimeetrini minutis, nii et ühe ööpäeva jooksul võib “muna” lõhkeda ja seen täielikult välja kasvada. Samal ajal tekib talle juurde väljakannatamatu raipehais.

„Hais on seene jaoks eluliselt oluline, kuna meelitab ligi kärbseid, kes kiirelt limase tanu ära söövad ja aitavad seeneeoseid levitada,“ selgitas Ehrlich. „Kuna tanuseen kasvab peaaegu helikiirusel, tasub muuseumisse tulla talle kaasa elama, et näha, kuidas ta “munast” välja kerkib ja oma iseloomulikku lõhna levitama hakkab.“
 

Lisaks jõudis näitusele ka tõeliselt elegantse välimusega korallnarmik, kes meenutab välimuselt narmastega kaunistatud koralli.
 

„Korallnarmikut võib pidada põlismetsa indikaatorliigiks, näidates metsa ilu ja head seisundit, mis on jäänud inimsekkumisele puutumatuks. Imeilus, elegantne ja õrn seen, keda oma välimusele vaatamata siiski panni peale panna ei sobi,“ sõnas Ehrlich.
 

Samast perekonnast, kuid erineva liigina on näitusel esindatud Shroomwelli Tõrva seenekasvatusest pärit lõvilakk-korallnarmik (Hericium erinaceus). Hõrgu homaari- või krabimaitselist lõvilakka kasutatakse nii gurmeeköögis kui ka toidulisandites mälu ja närvisüsteemi töö toetamiseks.

Korallnarmiku tõi näitusele kogenud seeneline, kes osales nädalavahetusel Aegviidus toimunud seenelise ABC töötoas. Eesti Loodusmuuseumi, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ning Tartu Loodusmaja eestvedamisel toimuvad töötoad veel sel nädalavahetusel, 20. septembril Aegviidu ja Klooga rongipeatustes. Huvilised saavad metsast leitud seeni seenekonsultantide abiga määrata ning need soovi korral ka rongiga näitusele saata.

Alates avamisest on seenenäitusele tänavu jõudnud juba ligi 1800 inimest. Seenenäituse teeb eriliseks selle pidev uuenemine – kui avapäeval hõlmas väljapanek üle 140 seeneliigi, siis täna juba rohkem kui 150, nende seas on nii söödavaid, mittesöödavaid kui surmavalt mürgiseid liike. 

Tuues arvukad liigid metsast pealinna kohapeale, pakub näitus suurepärast võimalust oma seeneteadmisi värskendada ning metsaande imetleda. Rõhutame, et korjata ning süüa tasub ainult neid seeni, mille tundmises oled 100% kindel.

Eesti Loodusmuuseumi 63. seenenäitus on avatud 21. septembrini iga päev kella 10-18 aadressil Lai 29a.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta