Tartu Ülikooli mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo pälvis Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnud teadlase grandi, et luua seeneriigi näitel uus süsteem organismide DNA-põhiseks klassifitseerimiseks. Selline lähenemine võimaldab süstematiseerida ja ära kirjeldada 95% seni liigitamata mikroskoopilistest seentest ja pakub võimaluse teistegi senisesse elu puu süsteemi sobitamata organismide tundma õppimisel.

Maailmas on kirjeldatud enam kui 160 000 seeneliiki, mida on olnud võimalik väliste tunnuste järgi hinnata. Seeneriigis on aga hinnanguliselt kaks kuni kolm miljonit liiki, millest suur hulk on silmale nähtamatud. Lõviosa neist elab näiteks mullas ja täidab ökosüsteemide toimimisel väga olulisi ülesandeid, hoolitsedes näiteks orgaaniliste ainete lagundamise eest ja toetades taimi toitainete omastamisel. Osa liike on aga sellised, mille levikut sooviksime tõkestada, sest nad elavad näiteks parasiitidena taimedes või loomades.

Seente liigiliseks määramiseks on jäänud senistest meetoditest väheks, mistõttu on suur osa neist eluslooduse liikide arengut ja omavahelisi seoseid kirjeldaval elu puul käsitlemata. Seda, mida pole kirjeldatud, on aga väga raske kaitsta või vastupidi – haigustekitajate puhul – süsteemselt takistada.

 

Seni kirjeldamata elurikkus

 

Tartu Ülikooli mükoloogia ja mikrobioloogia keskuses tegutsev Tedersoo uurimisrühm on keskendunud mikroskoopilistele mullaseentele. Viimase 15 aasta jooksul on kogutud üleilmse elurikkusuuringute käigus kümneid tuhandeid mulla- ja leheproove. Samuti on viimase viiel aastal võetud veest ja kodutolmust proove, mille DNA info näitab sageli, et tegu on liikidega, mida keegi pole veel kirjeldanud.

„Osalt oli see selgitatav sellega, et proovid on pärit kuskilt troopikast, kus keegi pole varem neid kogunud. Sageli on aga tegu meie ümber väga levinud mikroskoopiliste seentega, mis esinevad paljudes kohtades, kuid mida ei saa Petri tassil kultuurina kasvatada ega seepärast ka klassikalise taksonoomia meetodite järgi sobival moel kirjeldada. Sellest tuleneb ka otsene vajadus mõelda välja uus süsteem, mis annaks võimaluse ka mittekultiveeritavatest mikroskoopilistest seentest rääkida, neid eristada ja süstematiseerida,“ rääkis Tedersoo.

Tedersoo rühmal on plaan kasutada selleks nii molekulaarbioloogia kui ka genoomika kõige uuemaid meetodeid, mis võimaldavad hankida liigi määramiseks vajaliku info kätte vajaduse korral ka ühestainsast rakust. See on iseäranis oluline, kui rääkida keskkonnaseires üha enam kasutatavatest keskkonna DNA proovidest, mille abil saab näiteks veeproovis leiduva geneetilise materjali põhjal aimu veekogus elavatest liikidest. Selles vallas on hea partner Saksamaal asuv Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (EMBL), kus uusi meetodeid kasutatakse ja Tedersoo uurimisrühma liikmeid koolitatakse, et edasiseks koostööks ka Tartusse vastav laborivõimekus luua.

 

Revolutsioon liikide kirjeldamises

 

Saadud DNA andmete põhjal töötatakse välja põhimõtted uue taksonoomilise süsteemi loomiseks. Seejuures seisneb peamine küsimus selles, kuidas teha seda nii, et uus süsteem hõlmaks ka seniseid taksonoomilisi andmeid, nii et kasutusele ei tuleks kaks paralleelset liikide kirjeldamise käsitlust.

Tedersoo annab endale aru, et ees seisab väga ajamahukas ja pikk töö, kuid on siiski lootusrikas, et lähema kümne aasta jooksul õnnestub kirjeldada väga suurte ja laialt levinud mikroskoopiliste seente rühmade esindajaid kas hõimkonna, seltsi või perekonna tasemel, mis aitaks luua seente evolutsioonipuu põhistruktuuri.

Euroopa Teadusnõukogult saadud grant (Advanced Grant) on mõeldud juhtivatele tippteadlastele, kes on viimase kümne aasta jooksul saavutanud väljapaistvaid teadustulemusi. Projekt „Phylogenetic taxonomy and classification of fungi“ vältab kuni 2030. aasta veebruari lõpuni ja selle eelarve on 3,3 miljonit eurot.

Sarnased artiklid