Keskkonnainspektsioon kontrollis koos politseiga eelmisel nädalal Harjumaal metalli kokkuostuga tegelevaid ettevõtteid, kokku 24 kokkuostupunkti. Pooltes neist ehk 12 ettevõttes tuvastati seaduserikkumisi. 

  • Jäätmed
  • 2. aprill 2015
  • Vanametalli pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Endiselt on probleemiks piiranguga metallijäätmete kokkuost ja valede jäätmekoodide kasutamine. Näiteks võetakse alumiinium- või vaskkaablit vastu tavalise alumiiniumi- või vasejäätmena, ehkki neil on erinevad jäätmekoodid.

Metali vastuvõttude töötajad ei tunne sageli seadust

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna peainspektori Kristel Lopsiku sõnul ilmnes mitmel juhul, et metalli vastuvõtus töötavad inimesed ei tea, kust leida infot isikute kohta, kellelt võib piiranguga metallijäätmeid kokku osta, samuti ei osata tuvastada asjade päritolu. Näiteks isolatsioonita kaabli puhul ei osata ära tunda, kas tegemist võib olla elektrijuhtmetega. 

„Teine probleem on see, et metallijäätmete vastuvõtus ei pruugita üle vaadata, milliseid metallijäätmeid üle antakse ning võetakse teadmatusest vastu metallijäätmeid, millel on kokkuostu piirang või mille vastuvõtuõigus jäätmeloa alusel sootuks puudub,“ lisas Lopsik. Metallijäätmete kokkuostjad peavad olema tähelepanelikumad, sest neil tuleb hiljem piiranguga metallijäätmete päritolu tõendada.

Mõni kokkuostja on rikkumisi põhjendanud majanduslike probleemidega, st keelatud metallijäätmeid võetakse vastu selleks, et ära elatuda.

Kõigi 12 rikkuja suhtes on algatatud väärteomenetlus. Viie ettevõtte puhul on andmed täpsustamisel, võimalik, et menetluste arv suureneb.

Rikkuja saab trahvi!

Ebaseaduslikult vastu võetud või kahtlase päritoluga kaablid ja elektroonikajäätmed, kokku 500 kilo, on menetluste ajaks asitõendina hoiule võetud.

Jäätmeseaduse kohaselt saab ebaseadusliku metalli kokkuostu eest määrata füüsilisele isikule trahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.

Politsei roll möödunud nädalasel kontrollil oli julgestada ja aidata Keskkonnainspektsiooni. Politseinikud vaatasid metallikokkuostus ringi ka selle pilguga, et leida võimalikke varastatud esemeid.

Sularahaga enam arveldada ei tohi!

Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Signe Sulbi sõnul andis positiivse tõuke selle valdkonna korrastamisele metallikokkuostul sularahaga käitlemise lõpetamine.

„Metallivarguse arv pole meil täna enam kaugeltki võrreldav aastatetaguse ajaga, mil näiteks varastatud tellinguid leiti pahatihti just metallikokkuostudest. Kurjategijal on varastatud metalli raske realiseerida, sest sellest jääb maha jälg,“ rääkis Sulbi.

Sel korral ei avastanud politsei kontrollitud metallikokkuostudest olulisi rikkumisi.