Harku järve äärest leitud ja 29. detsembri hommikul ägenenud krambihoogude tõttu kliinikusse toimetatud rebase seisund halvenes kliinikus veelgi. Krambivastased ravimid aitasid vaid lühikeseks ajaks ning loom otsustati magama panna.

Loomade Kiirabi Kliiniku arstide sõnul võivad närvisüsteemi sümptomeid rebastel põhjustada mitmed haigused: mürgistus, nakkushaigused, peatrauma, sisehaigused jne. Nakkushaigustest levivad rebastele ka koertele ohtlikud haigused: koerte katk, infektsioosne hepatiit, parasitaarsed haigused (toksoplasma, neospora), samuti marutaud. Eesti on tunnistatud praegu marutaudivabaks, kuid alati tuleb silmas pidada, et seda haigust võivad metsloomad tuua rändega lähisriikidest.

Rebaselt kliinikus võetud proovid saadeti edasisteks uuringuteks Saksamaa laborisse. Eile saime uuringute vastuse - rebase proovides andis positiivse tulemuse koerte katku PCR ja toxoplasma IgG. Mõlemad haigused võivad kulgeda närvisüteemi nähtudega (krambid, kordinatsioonihäired, muutunud vaimne adekvaatsus, üksikute kehaosade lihastõmblused jne).

Loomade kliiniku arstide sõnul on koerte katk väga nakkav viirushaigus, mis kahjuks enamasti lõppeb surmaga, kui neurovorm on avaldunud. Haigestuda võivad koerad, tuhkrud, rebased, kährikud, hundid jne. Haiguse sümptomiteks on seedehäired, köhimine, aevastamine, silmapõletik, nahaprobleemid, palavik, neuroloogilised nähud. Viirus levib erinevate nahaeritistega: uriin, väljaheide, silma- ja ninanõred, aevastamisega. Viirus on keskkonnas vähepüsiv ja hävib ruumis umbes mõne tunniga. Nakatumine toimub enamasti piisknakkuse ja saastunud materjaliga kokkupuutumisel.

Tuleb arvestada, et peiteaeg haigustunnuste avaldumiseni võib olla mitu nädalat. Loom eritab viirust juba umbes 5 päeva enne sümptomite tekkimist. Ka paranemise järgselt toimub viiruse eritamine veel kuni 4 kuu jooksul.

Tegemist ei ole koertekatku esmadiagnoosiga Eestis. Loomakliinikutes on 2019. aasta lõpus diagnoositud juba mitmeid koertekatku juhtumeid koertel.

Tähtis on koeraomanike teadlikkus

Palume kõigil koeraomanikel kontrollida, kas lemmikutele on tehtud vaktsineerimised ja kas vaktsineerimised kehtivad. Vaktsineerimine on ainus tegevus, mida te saate teha koertekatku haigestumise ennetamiseks ja haiguse leviku piiramiseks. Kutsikatele on oluline teha mitmekordselt kutsikavaktsiinid - esimene vaktsiin hiljemalt 8. elunädalal ja revaktsineerimine kindlasti 1 kuu pärast. Peale baasvaktsiinide tegemist on vajalik kordusvaktsineerimine iga 1-2 aasta järel.

Toksoplasmoos on parasitaarne haigus, mis esineb sagedamini kassidel. Tegemist ka zoonoosiga ehk sellesse võivad haigestuda ka inimesed. Sümptomiteks on enamasti neuroloogilised nähud. Loomad haigestuvad tavaliselt nakatunud toorest liha süües või rooja või uriini kaudu.

Olge ettevaatlikud, kui näete krampidega või teiste neuroloogiliste nähtudega metsloomi, kuna loom võib olla nakkushaiguse kandja ja levitaja. Vältige koduloomade kontakte metsloomadega. Palume sellisest metsloomast Eesti Metsloomaühingule teada anda, kas infotelefonil 5632 22 00 või kirjutada ühingu Facebooki.

Kokkupuutel kahtlase või nakkushaige loomaga soovitab Eesti Metsloomaühing võimaliku nakkuse leviku vältimiseks järgida esmaseid hügieeninõudeid:

  • vahetada riided ja jalanõud;
  • kasutada desovahendeid käte, riiete ja jalanõude puhastamiseks;
  • lasta riietel ja jalanõudel õhu käes kuivada vähemalt 2 tundi.

Inimene võib olla nakkuse edasikandjaks ilma seda ise teadmata. Samuti vältige peale nakkuskahtlase metsloomaga kokku puutumist kontakti koduloomadega. Juhul, kui teie lemmikloom on olnud kontaktis nakkuskahtlase metsloomaga ja ta ei ole vaktsineeritud või pole vaktsineerimine olnud korrapärane, soovitame koheselt minna looma vaktsineerima ning korrata seda vähemalt 2 nädala möödudes.

Sarnased artiklid