Keskkonnaõiguse Keskus nõustas edukalt kahte perekonda, kes soovisid endale Raasiku valda kodud rajada. Selleks olid perekonnad 2015. aastal taotlenud vallalt ka detailplaneeringu koostamist, nagu seadus ette näeb. Kui detailplaneering oli algatatud, leidis vald, et perekondadel tuleks välja ehitada ka nende kinnistutega piirnev avalik tee. Vald nõudis seejuures väga täpselt, et tulevane tee peab vastama konkreetsetele standarditele (nt nõudis vald, et see kaetaks freesasfaldiga). Kuna kinnistuomanikud sellega ei nõustunud, jättis vald detailplaneeringu menetluse soiku. Pärast ligi aastast seisakut pöördusid kinnistuomanikud meie poole.

Aitasime meie klientideks olnud perekondadel koostada vallale mitmeid kirju, väljendades neis mitte nõustumist valla nõudega, sest pidasime seda õigusvastaseks. Kuna vald ei olnud valmis probleemi kokkuleppega lahendama otsustasid perekonnad pöörduda kohtusse, kus me neid ka esindasime. Kaebuses taotlesime, et kohus teeks kindlaks detailplaneeringu menetlusega viivitamise õigusvastasuse ning kohustaks Raasiku valda menetlust jätkama.

Riigikohtu varasemale otsusele tuginedes leidis kohus, et valla nõudmine avaliku tee rekonstrueerimiseks pärast planeeringu algatamist ning sellega seotud detailplaneeringuga viivitamine on ebamõistlik ja õigusvastane. Ka menetluskulud jäid selles asjas valla kui kaotaja kanda. 

Juhtumiga seotud oluliste sündmuste kronoloogia

Detsember 2015 kinnistute omanikud esitasid detailplaneeringu taotluse projekteerimisbüroole.

Veebruar 2016 Raasiku vallavalitsus algatas detailplaneeringu.

Mai 2016 - jaan 2017 kinnistute omanikud püüdsid teabenõuete ja selgitustaotluste abil saada Raasiku vallalt infot detailplaneeringu edenemise kohta, ent see ebaõnnestus. Samuti ei jõudnud osapooled kokkuleppele detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingus, mistõttu seda ei allkirjastatud.

Jaanuar 2017 kinnistute omanikud palusid Raasiku vallal lõpetada detailplaneeringu menetlusega viivitamine, ent see ei andnud tulemust.

Mai 2017 kinnistute omanikud palusid taas vallal detailplaneeringu menetluse põhjendamatu viivitamine lõpetada.

Juuli 2017 kinnistute omanikud pöördusid valla vastu halduskohtusse.

Oktoober 2017 kohus leidis, et Raasiku vald on detailplaneeringu menetlusega viivitades käitunud õigusvastaselt ning kohustas Raasiku valda jätkama 16.02.2016 algatatud detailplaneeringumenetlust.

November 2017 kohtuotsus jõustus.

Miks see juhtum on oluline?

Kõnealune juhtum on eelkõige oluline tulevase praktika kujundamise mõttes. Uute elamute rajamisel soovivad vallad ja linnad sageli teede ehitamise või rekonstrueerimise kohustust kinnistuomanikele seada. Selle juhtumiga sai oluliselt selgemaks, millistel tingimustel ja millal võib kohalik omavalitsus nõuda kinnistuomanikult avalike teede rekonstrueerimist. Samuti näitas juhtum, et kodanikel on ka avaliku võimu tegevusetuse korral võimalik oma õiguseid kohtus kaitsta.

Mis edasi saab?

Detailplaneeringumenetlus peaks kohtuotsuse kohaselt jätkuma ning vald on seda ka tegema asunud. Seejärel peaks planeering kehtestatama ning kinnistud soetanud perekonnad saavad asuda endale soovitud elamist rajama. 

Probleemi kokkuvõte ja ettepanekud

Käesoleva juhtumi puhul oli põhiliseks probleemide allikaks see, et vald ei mõelnud enne planeeringu algatamist korralikult läbi, kas ja milliseid töid on vaja uute elamute jaoks tarviliku taristuga (sh olemasolevate teedega) ette võtta. Küsimus, kas, kuidas ja kelle raha eest on vaja olemasolevaid avalikke teid remontida või paremaks muuta, tulnuks lahendada juba päris menetluse alguses, kui kinnistuomanikud oma ideega valda pöördusid. Seda põhimõtet on oma praktikas korduvalt rõhutanud ka Riigikohus.  

Olukorras, kus vald selliseid küsimusi enne menetluse algust läbi ei mõtle, ei tohiks selle tagajärjeks aga mingil juhul olla menetluse lõputu venitamine. See on halvim võimalik lahendus nii kinnistuomanikele, kelle kodu rajamine viibib, kui ka vallale, kes peab kohtuvaidlust kaotades kandma vastaspoole kulud. Õigem oleks hinnata, kui vajalik taristu ehitamine ikkagi on, ning kui see on möödapääsmatu, peab omavalitsus leidma ise rahalised vahendid selleks. 

KÕKi meeskonnast nõustas selles juhtumis perekondi jurist Siim Vahtrus.  

Juhtumiga seotud materjalid:

Tallinna halduskohtu otsus 3-17-1479

Lugu pärineb Keskkonnaõiguse Keskuse koduleheküljelt

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta