Käimas on 14. Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid põlistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse teema on loodusliku tekkega pühapaigad: hiied, mäed, puud, kivid, veekogud jms. Sellistes kohtades käisid juba meie esivanemad pühi pidamas, palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas jm kombetalitusi täitmas.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 17. september 2021
- Foto: Intsu Siniallikas. Kummardus Ohvriallikale. Tervise auhind/Hendrik Mändla.
Kuvavõistluse hindamiskogu esimehe loodusfotograaf Arne Aderi sõnul näitab võistluse 14-aastane järjepidevus ja kasvav menu, et see ettevõtmine kannab sügavaid väärtusi, mis inimesi kõnetavad. „Hiite kuvavõistlus on aidanud kaasa pühapaikade taasleidmisele ja tõstnud ühiskonna teadlikkust. Tänu võistlusele on inimesed hakanud pühapaiku üha enam otsima ja pühapaikadest on jäädvustatud tuhandeid fotosid,“ sõnas Arne Ader.
2008. a algatatud rahvusvaheline võistlus keskendub soome-ugri rahvastele eesmärgiga väärtustada ühist pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.
Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome pühapaiga auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.
Oodatud on nii Eestis, hõimurahvaste juures kui ka mujal maailmas jäädvustatud ülesvõtted. Võistlusele võib saata ka liikuvaid kuvasid ehk kuni pooleteise minuti pikkuseid videoid. Fotosid ja videoid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2021.
Pühapaigad on kogukondlikud kaitsealad, millega on seotud põlisrahvaste loodushoidlikud traditsioonid. Selliste alade teadvustamine ning väärtustamine on täna olulisem kui kunagi varem. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad, mida tuleb hoida põliseid tavasid järgides.
Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja veekogu ning sadu ristipuid. Enamik meie pühapaiku on ohustatud ja kadumas unustamise ja majandustegevuse, eriti aga ohjeldamatu metsaraie tõttu. Eesti suurimad ja tuntuimad pühapaigad on Võhandu Pühajõgi, Otepää Pühajärv, Urvaste Tamme-Lauri tamm, Saula Siniallikad, Panga pank, Kaali Pühajärv, Lehmja hiietammik, Jägala juga jt.
Hiite kuvavõistluse korraldaja on Hiite Maja sihtasutus. Kaaskorraldajaks Soomes on Taivaannaula RY. Võistlus toimub ja selle veebilehed on avatud eesti, vene ja soome keeles.
Võistlust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Fenno-Ugria jt
Vaata lisaks:
Eesti looduslike pühapaikade kaart
2008-2020. a toimunud kuvavõistlused
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta