Tänavu 16. korda toimunud rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitis Kaido Haageni allveefoto pühast allikast. Kirgassinine ja eksootiliselt mõjuv ülesvõte pole siiski jäädvustatud mitte kaugel lõunamaal, vaid Eestis Väike-Maarja lähedal Äntu Ugurimäe pühal allikal. Fotograafi ja reisijuhina tegutseva Kaido Haageni foto Venetsueelas asuvast Kerepakupai-merú joast pälvis aga kuvavõistlusel Maailma pühapaiga auhinna.
- Bioneeri uudised
- 19. november 2023
- Foto: Üldarvestuse peaauhind Äntu allikas / Kaido Haagen, Hiite kuvavõistlus 2023
Uurali rahvaste auhinnad võitsid Marimaa fotograaf Vadim Madijarov (foto “Kaotatud tõdede valu”) ja Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis töötav udmurdi folklorist Niko Anisimov (foto “Esivanemate kostitamine”). Soome pühapaiga auhinna võitis folkloristi, Soome Sagalundi muuseumi direktori John Björkmani foto “Silmävuori”.
Noorte peaauhinna võitis varem teistelgi võistlustel kuulsust kogunud ja Tartus Tamme Gümnaasiumis õppiv Evalotta Zaceki foto Allikukivi koopast.
Kokku jagati välja 20 auhinda, millest enamik läks Eesti fotograafidele. Võidupiltidel võib näha Harju-, Viru-, Järva-, Tartu-, Võru-, Mulgi-, Pärnu- ja Saaremaal asuvaid looduslikke pühapaiku.
Kuvavõistluse hindamiskogusse kuulusid fotograaf Arne Ader, loodusajakirjanik Helen Arusoo, kunstnik Epp Margna ja fennougrist Patrick O`Rourke. Võitjate pidulik autasustamine toimub 2.12. algusega kl 12 Tartus Vanemuise 42 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Hiie väe tunnustamise sündmusel. Sissepääs tasuta, kõik huvilised on teretulnud!
Kuvavõistlust korraldab Hiite Maja sihtasutus. Kaaskorraldaja Soomes on Taivannaula RY. Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võru Instituut, Fenno Ugria, Maavalla Koda, Alar Krautmani Terviseakadeemia, Tihuse Hobuturismitalu, Tagavälja talu, Hiiepaik, LüüTürr, Tartu Parmupilliaktiiv jt.
Looduslikud pühapaigad on Eesti ja samuti maailma vanimad looduskaitsealad. Pühapaikadega seotud traditsioonid moodustavad olulise osa soome-ugri ja teiste põlisrahvaste pärandist ja tänagi elavast looduskultuurist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta