Hinnad tõusid veebruaris aastataguse ajaga võrreldes 12 protsenti ja eelmise kuuga võrreldes 1,5%.  Hindu kergitasid peamiselt energia ja toit. Samas muutub hindade kasv järjest laiapõhjalisemaks, kuna tootmissisendite kallinemine ja tarneraskused mõjutavad suurt osa majandusest, kommenteerib Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist.

Toit on kahe kuuga kallinenud 8 protsendi võrra. Nii kiiret toiduainete hinnatõusu ei ole Eestis kunagi varem olnud 1990ndatest aastatest alates, kui praegust majandussüsteemi alles ehitati. Toiduainete hinnatõusu vedasid köögiviljad, kala ja piimatooted. Lidli tulek Eesti turule tähendab tarbijate jaoks eelkõige suuremat kaubavalikut. Samas näitab Leedu ja Läti kogemus, et toiduainete hindadele olulist pikaajalist mõju ei ole olnud.

Kuna Eesti turg on väike, ilm külm ja muutlik ning tootmiskulud kõrged, jääb toit ka edaspidi Eestis suhteliselt kalliks. 2020. aastal moodustasid toiduainete hinnad Eestis 96%, Lätis 94% ja Leedus 84% Euroopa Liidu keskmisest. Toidu kallinemine mõjutab eelkõige väiksemate sissetulekutega peresid. Kõige väiksema sissetulekutega peredes kulutatakse toidule 30 protsendi eelarvest, kõige jõukama kümnendiku hulgas aga 14 protsenti.

Sõda Ukrainas kergitab energia ja toidu hindu veelgi. Viimastel päevadel on oluliselt tõusnud paljude kaupade nagu gaasi, nafta, metallide ja nisu, hinnad, kus Venemaa, Valgevene või Ukraina on olnud olulised tarnijad. Nafta ja gaasi impordi piiramine Venemaalt viib energia hinnad lakke – nafta ja gaasi hinnad ei ole eurodes arvestatuna mitte kunagi varem olnud nii kõrged kui täna. 

Väga kiire hinnatõus lähikuudel jätkub. Märtsis tõusevad energia hinnad veelgi. Hoogsast hinnatõusust hoolimata on tarbimine seni tugevat kasvu näidanud. Jaanuaris suurenes hindadega korrigeeritud jaemüügi maht aastaga 8 protsendi võrra. Järgmistel kuudel peaks tarbimise kasv aga aeglustuma, kuna hinnad tõusevad sissetulekutest kiiremini ja ebakindlus tuleviku ees on kasvanud.

Sarnased artiklid