Hinnatõus on hoogu maha võtnud. Detsembris hinnad novembriga võrreldes enam ei kasvanud. Hinnatõus aeglustus energia odavnemise tõttu. Selle põhjustasid majandusaktiivsuse langus ja soe ilm Lääne-Euroopas. Energiaga varustatus on Euroopas parem, kui sügisel oodati ja suuremaid elektrikatkestusi sel talvel ilmselt ei tule.

Gaasi ja mootorikütuste hinnad Eestis detsembris eelneva kuuga võrreldes alanesid, samas kui elektri hind mõnevõrra tõusis. Elektri börsihinda kergitasid keskmisest külmem ilm Põhja- ja Baltimaades ja mitme elektrijaama hooldused. 

Toiduainete hinnad jätkasid tõusu. Enamus toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted– on aastaga kallinenud 30 protsendi võrra. Teistest toiduainetest vähem on kasvanud puu- ja köögiviljade hinnad.

Hinnatõus peaks sel aastal aeglustuma. Majandusaktiivsuse raugemine, majapidamiste ostujõu langus ja tööpuuduse tõus vähendavad nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele. Tarbijate hinnakasvu ootused on samuti Eestis viimastel kuudel mõnevõrra allapoole liikunud Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi.

2023. aastal tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 9 protsendi võrra. Kõige rohkem panustab hinnatõusu toidu kallinemine. Keskmine netopalk peaks prognoosi järgi tõusma hindadega samas suurusjärgus ehk 9 protsenti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta