Ilves (Felis lynx) on elutsenud Eesti aladel alates jääajajärgsest ajast. Hariliku ilvese värvus varieerub suures ulatuses. Praegu loendatakse Eestis 500-1000 ilvest.

Ilves on lihatoiduline. Eestis on tema põhilised saakloomad jänesed, metskitsed, närilised ja linnud. Ilveste jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Enamasti sünnib mais 2-3 kutsikat, kes jäävad ema juurde kuni aastaseks saamiseni. Suguküpseks saavad ilvesed kaheaastaselt. Kaal on enamasti 10-20 kilogrammi, kuid vanaloomad võivad kaaluda isegi üle 30 kilogrammi. Peale inimese võib ilvesele ohtlikuks saada ka hunt.

Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist 28. veebruarini.

Ilvese küttimismaht jaotatakse maakondlikult kvoodi alusel. Ilvesejahti on võimalik planeerida eelkõige suure pindalaga jahipiirkondades. Kuna küttimisedukus sõltub olulisel määral lumeoludest, siis RMK tasulisi ilvesejahipakette ei müü. Võimalusel peetakse ilvesejahti metsseajahi kõrvalt. RMK jahimajandites kütitakse jahihooajal keskmiselt 10 ilvest, seda eeskätt suuremates jahimajandites nagu Kilingi-Nõmme ja Rakvere-Tudu. Reeglina on täiskasvanud isendid medaliväärsed.

Loe lisaks jahinduse kohta: www.rmk.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta