Tänapäeval tuntud kilekotid hakkasid laiatarbekaubana levima alles 1970ndatel. Nelja aastakümnega oleme jõudnud olukorda, kus igas minutis võetakse kasutusele ca miljon kilekotti. On ju tavapärane, et poes pakitakse kõik asjad eraldi läbipaistvasse kilekotti, mõned kaubad isegi topelt.

Eestis on jäätmete kogumine üsna hästi korraldatud ja seetõttu on meie tänavad puhtad. Kuid kõikjal see nii ei ole.

Eelmise aasta lõpus otsustasid India pealinna võimud New Delhis kilekotid keelata, kuna seal on neist saanud tohutu ökoloogiline probleem.

Tegelikult proovisid võimud kilekottide kasutamist piirata juba 2009. aastal, mil määrati, millisest materjalist kilekotte võib kasutada. Hiljem muidugi selgus, et lihtsate vahenditega on pea võimatu tuvastada, kas kasutatavad kotid vastavad normidele või mitte.

Läinud aasta lõpus sai Indiast esimene suurriik, mis keelustas täielikult oma pealinnas plastkottide kasutamise. Erandina võivad plastist kotte kasutada vaid meditsiiniasutused.

Indiasse reisijad peavad meeles pidama, et lennujaamas palutakse külastajatel kilekotid loovutada. 

Plasti hulk kasvas 10 aastaga 15 korda

Kui 1996. aastal moodustasid plastijäätmed olmeprügist 0,6 protsenti, siis 2005. aastaks kasvas selle osakaal 9,6 protsendile.

Muide, New Delhis elab vaid 1,5% kogu riigi rahvastikust, kuid jäätmete hulk, mis seal tekib, on kolm korda suurem riigi keskmiselt.

Kuid India probleem on pigem harjumuste tagajärg. Vanasti sõid kohalikud inimesed savinõudelt, kuna puhas vesi on sealmail väga kõrges hinnas, siis nõusid ei pestud, vaid need visati peale söökikorda lihtsalt minema (tänavale). See ei olenud ka väga suur probleem, sest savi muutus kiiresti taas looduskeskkonna osaks.

Tänapäeval on ka Indias kasutusel ühekordsed plastnõud, mida on veelgi odavam toota kui savinõusid. Kuigi materjal on muutunud, on traditsioon nõud lihtsalt tänavale visata, jäänud samaks. Kui siia lisada ka tarbitavate kilekottide hulk, mille põhjustatud ummistused lülitavad välja niigi kehvalt toimiva kanalisatsiooni, mis omakorda tekitab mustust ja soodustab haiguste levikut, on pilt trööstitu.

Nii, et pole ime, et Delhi soovib midagi ette võtta. Suure tõenäosusega ei lahenda kilekotikeeld veel nende ökoprobleeme, kuid esimene ja väga kardinaalne samm on astutud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta