Siinkohal kirjutan ühest projektist, mis sai alguse lihtsast mõttest muuta oma elu keskkonnasõbralikumaks. Nüüdseks on see ettevõtmine mõjutamas kümneid, lähitulevikus ehk juba sadu inimesi. Loodetavasti annab minu idee mõtlemisainet neile, kes kahtlevad oma väikestes jõupingutustes keskkonna heaks.

Õpin Sibeliuse Akadeemias ja elan Helsingis ühiselamus. Ühiselamu pesutoas on pesumasinate kõrval prügikastis hulgaliselt plastpudeleid. Nähtu on vaevanud mu meelt. Plastmass on ju üks vastupidavamatest materjalidest ja ometi viskame me pudelid ära pärast ühekordset kasutamist.

Ise olen viimase kolme aasta jooksul täitnud oma tühjenenud plastmasspudelid uuesti sobiva pesuainega. Helsingi ökopoes leidub just selleks otstarbeks mõeldud “Ole Hyvä” kvaliteetseid śampoone, palsameid, duśigeele, kätepesuvahendeid, aga ka vahendeid pesu ja nõude pesemiseks jpm.

Mõtlesin endamisi põhjustele, mis takistab teisi üliõpilasi sama sammu astumast.

Leidsin järgmised põhjused:

- info vajadusest kärpida plastmassi kasutamist pole veel piisavalt laia kõlapinda leidnud;

- info võimalusest täita pudeleid uute pesuvahenditega pole meie maja elanikeni veel  jõudnud;

- enamus meie majas elavatest üliõpilastest on päris erinevatest Euroopa maadest, soome keelt hästi ei räägi;

-kuna pudelite täitmine eeldab pooletunnist sõitu kesklinna ökopoodi, eelistavad ilma vastavate veendumusteta inimesed osta pesuaineid lähimast poest, kuhu võib jalutada 10 minutiga;

-kuni puudub harjumus, tundub kõik võõras esialgu keeruline;

-mahepesuvahendi hind on minu arvutuste kohaselt tavalisest pisut kõrgem ka siis, kui oma väikest pudelit poes uuesti täita.

Järgnevalt küsisin endalt, mil määral võin oma õpingukaaslaste valikuid mõjutada?

Tavaline info kaoks üldises infotulvas inimeste jaoks ära ja kaardi joonistamine ökopoe leidmiseks tundus seega olevat mõttetu.  Seetõttu otsustasin pesuaine oma õpingukaaslastele käeulatusse tuua. Ühiselamu on ju selle projekti jaoks ideaalne keskkond – seal kujunevad välja paljude üliõpilaste iseseisva elu harjumused.

Võtsin ühendust „Ole Hyvä“ pesuvahendite tootjaga, ostsin oma raha eest hulgihinnaga 25 liitrit vedelat pesuainet pesupesemiseks ja panin selle tünni oma vannituppa hoiule. Palusin rahalist abi ühiselamu juhatajalt, kuid tema arvates oli minu ettevõtmine toetamiseks liiga riskantne. :-)

Eelnevate nädalate jooksul olin kokku kogunud pesutoa äravisatud pudelid. Nüüd pesin need puhtaks ja panin kuivama.

Kirjutasin igale ühiselamu elanikule kirja, milles teavitasin võimalusest osta soodsa hulgihinnaga kvaliteetset pesuvahendit. Et hinda võimalikult madalana hoida, müüsin pesuaine sama hinna eest, mille eest selle ka ostnud olin.

Kirjutasin ja joonistasin meie pesutuppa suured plakatid ja lisasin värvilised pildid Trash Vortex‘ist – Prantsusmaa suurusest ujuvast prügimäest, mis hulbib Vaikses ookeanis.

Samas kordasin üleskutset täita oma pudelid uue pesuvahendiga või vähemalt hoiduda pudelite äraviskamisest. Panin pesutoa prügikasti kõrvale ka pudelite kogumiseks sobiva korvi. Sain esimese toetuse osaliseks – meie ühiselamu remondimees Kari tuli mulle appi stende seinale kinnitama.

Jäin põnevusega ootama...

Esimene ostja soovis samal päeval minu ettevõtmist tutvuse poolest toetada. Teine ostja oli üliõpilane, kes märkas pesuvahendi lõppemist siis, kui poed olid hilise kellaaja tõttu juba suletud. Kolmas ostja tunnistas, et eelistas minu pakutavat pesuvahendit, kuna soovib keskkonna kaitsmiseks midagi ette võtta.

Kõigil ostjatel oli midagi ühist – nad tänasid ja hindasid minu jõupingutusi! Nad kõik on kursis ilmastiku soojenemisega ja maailmamerede reostuse ohtliku piirini kasvamisega.

Neis puudus lihtsalt ettevõtlikkus ise midagi muuta. Nad ootasid, kuni valik nende jaoks lihtsamaks muutub. Võisin järeldada, et pinnas minu jõupingutustele oli soodne!

Kahe kuuga müüsin 25 liitrit pesuainet ja ühiselamu juhataja nõustus maksma järgmise tünni tellimuse eest. Lisaks sellele sain enda kasutusse väikese ruumi ühiselamu keldrikorrusel, kus hoida tühjasid pudeleid ja erinevaid pesuvahendeid. Nii lihtsalt see käibki – naabrid võtavad minuga ühendust, täidame keldris pudelid paari minutiga ära ja läheme jälle oma tööde ja tegemiste juurde.

Järgmise sammuna hakkasin otsima Eestist keskkonnasõbralikku inimest, kellel on kogemusi hulgimüügist. Tutvusin Angela Tsarjoviga, kes oli valmis minu ideed edasi viima. Nüüdseks on läbirääkimised peetud ja mahepesuained on juba lähiajal tulemas Eesti ökopoodidesse. Pesuaine pakendid on põletatavad ja toodetud väikese energiakulu abil taaskasutatud materjalidest.

Siiani on pisut raske uskuda, et kõik see algas ühest mõttest – siis, kui heidsin pilgu prügikasti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta