Kantar Emori uuringust on selgunud, et pooled Eesti elanikest on püsivalt või ühekordselt teinud annetuse mõne organisatsiooni tegevuse toetamiseks. SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi juhatuse liige Siiri Ottender-Paasma räägivad, kui aktiivsed annetajad Eestis elavad inimesed on ning milliseid võimalusi annetamiseks kõige meelsamini kasutatakse.

Nii SEB Heategevusfondi tegevjuht, Kaarli koguduse õpetaja kui ka Lastefondi juhatuse liige kinnitavad, et jõulud on aeg, mil annetamine ja heategevus rohkem silma paistavad. Annetuste jõuluaja aktiivsust mõjutavad esile kerkivad kampaaniad, aga ka inimeste heatahtlikkus, sest mõeldakse rohkem abivajajatele ning soovitakse panustada. Samas tõid kõik kolm välja, et kuigi võib tunduda, et detsembris on annetajaid rohkem, siis tegelikult on aktiivseid toetajaid aastaringselt.

Annetajaid kõnetavad inimeste lood

SEB Heategevusfonditegevjuhi sõnul on annetajaid erinevaid – on neid, kes soovivad ühiskonda panustada ning altruistlikult aidata neid, kes seda vajavad. Ent on ka neid, kellel on endal sarnane kogemuslugu, mis annetust tegema ajendab. 

„Igal inimesel on oma lugu – nii annetajal kui abivajajal. Meie „Jõulusoovide puule“ kogutakse kokku Eestimaa turva- ja asenduskodudes elavate laste jõuluvanale saadetud unistused ja soovid ning iga sealse kingisoovi taga on oma lugu. Kõrvaltvaataja jaoks võib lapse soovitu näol tegemist olla lihtsalt vidinaga, kuid teismelise poolt soovitud mängukaru võib kingi saajale olla see, mis hellust jagab, ja huulepuna või deodorant võib pakkuda keerulise saatusega lapsele enesekindlust. Suusapaar võib teha poisist meie uue tippsuusataja ja kõrvaklapid võimaldavad suurperes kasvades lemmikmuusikat kuulates kasvõi natukenegi omaette olla. Need pealtnäha pisikesed asjad või väike panus lapse huviringi toetuseks, aitavad kaasa sellele, et ka asendushooldusel kasvavad lapsed tunnevad saavad end tunda võrdväärsetena tavaperes kasvavate eakaaslastega,“ laiendas Lumi.

Lugude olulisusest kinnitas ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi juhatuse liige Siiri Ottender-Paasma. „Lastefond aitab kõiki lapsi, kes oma haigusest tulenevalt vajavad kas mõnda uudset ravivõimalust või ravimit, mida riiklikest vahendistest ei rahastata. Näiteks harvikhaiguste ravi on Eestis sisuliselt rahastuseta - need ravimid on kallid ja ka muidu majanduslikult toime tulevad pered ise oma lapsele uudset, kuid tihti elupäästvat ravi võimaldada ei saa. Lastefond toetab ka kõiki neid lapsi, kes vajavad suuremas mahus teraapiaid ning neid, kes ei saa elada ilma ravitoiduta, mille eest Eesti Haigekassa ei maksa või mille omaosalus käib neile ülejõu. Lastefond tuleb appi ka siis, kui laps vajab ravi mõnes teises riigis. Lisaks toetame raske haiguse diagnoosi saanud peresid psühholoogilise abiga. Kõikide nende laste ja perede lood on tihti emotsionaalsed ning need kõnetavad abikäe ulatajaid,“ rääkis Ottender-Paasma.

Kirikud koguvad enamasti annetusi selleks, et kirikud üldse toimida saaksid ja püsiksid. „Kirikud on inimeste jaoks olemas olnud aastatuhandeid ning on seda ka edaspidi. Annetuste kogumise eesmärgiks on, et kirikus oleks soe, valge ja helge, ning et kiriku uks oleks avatud igaühele, kes tahab sinna tulla. Meie jaoks on väga oluline, et inimesed tajuksid ja teaksid, et nad on kirikusse alati oodatud. Kirikust leiab rahu ja vaikuse hoolimata sellest, kui tormiline või käänuline on olnud inimese elutee ning milline lugu neil rääkida on,“ rääkis EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus.

Annetada saab nii raha kui ka aega

Annetuste kogumiseks kasutavad organisatsioonid erinevaid lahendusi. SEB Heategevusfond kogub annetusi peamiselt pangalinkide või ülekannete kaudu.

„See on populaarseim ja lihtsaim viis, mis on inimestele igapäeva elust tuttav ning ei vaja eraldi tutvustamist ja juhendamist,“ selgitas Lumi. Pangas on igakuiseks annetamiseks võimalik sõlmida ka püsikorraldusleping.

Nii Lumi kui Ottender-Paasma ütlesid, et püsikorraldused on üha populaarsemad ning püsivate annetuste maht moodustab ligi poole kogu aasta annetussummast. Keskmine annetussumma on 10 eurot, kuid on ette tulnud ka annetusi, mis ulatuvad mitmetuhande euroni. Siiski tõdevad kõik kolm, et annetuse suurus ei olegi see kõige olulisem: „Iga annetus loeb – nii väike kui ka suur.“

Lisaks pangalingile ja püsikorraldusele kasutatavad Lastefond ja Kaarli kiriku kogudus ka muid lahendusi.

Jaak Aus selgitas, et Kaarli kirikus on annetuste kogumiseks kasutusel ka makseterminal, mis annab võimaluse annetuse teha pangakaardiga, samamoodi nagu poes makstes. „Makseterminale oleme kasutanud juba umbes 12 aastat ning neid kasutatakse aktiivsemalt ametitalitustel annetuste kogumiseks, heategevustoodete müügil või erinevate kampaaniate puhul,“ sõnas Aus ning lisas, et lisaks makseterminalile on kirikus annetusterminal, kus saab valida, kuhu täpsemalt annetus suunata.

Makseterminale kasutab üritustel annetuste kogumiseks ka Lastefond ning ühekordsete annetuste tegemiseks on need väga mugav lahendus. Lisaks eelpool mainitud lahendustele saab Lastefondi kaudu haigeid lapsi aidata ka telefoni teel annetades, annetuskasti panustades, kasutades spetsiaalset annetuskeskkonda „Ma armastan aidata“ või soetades fondi heategevuslikke meeneid. Ottender-Paasma lisas, et jõulude ajal on järjest populaarsem see, et ettevõtted suunavad firmakingituste eelarve hoopis heategevusse. „See on väga ilus viis, millega ettevõtted oma partnereid ja töötajaid kaasates saavad ühiskonnale tagasi anda,“ ütles ta.

Lumi, Aus ja Ottender-Paasma ütlesid, et lisaks rahalisele toetusele on väga palju abi, kui inimesed annetavad oma aega ning panustavad organisatsiooni tegevusse hoopis vabatahtlikuna. Nad innustavad inimesi mitte muretsema annetuse või heateo suuruse üle – üks pisike hea tegu võib kaasa tuua suure muutuse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta