"Peipsi järvele koguneb nädalavahetustel tuhandeid harrastuskalastajaid, kelle hulgas on pahatihti ka neid, kes ei ole endale püügiõigust lunastanud. Kalastajatega seostub ka prahistamise probleem - tihtipeale jääb neist maha hulk erinevaid jäätmeid, mida ei vaevuta kaasa võtma," ütles Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja kohusetäitja Meit Grossmann.

Lõuna prefektuuri piirivalveleitnant Olav Ojasaar sõnas, et vaevalt tahab keegi tulla loodust nautima ja kala püüdma kohta, mis on prügiga palistatud. Suur osa prügist jääb „kaunistama“ jää sulades ka Peipsi rannikut, sest isegi pikema aja möödudes ei kao klaas- ja plastpakendid sealt kusagile. „Arvestada tuleb sellegagi, et lume sulades satub jääl olev prügi järve põhja ohustades seal järveasukate elukeskkonda,“ lisas piirivalveleitnant.

Kokku tuvastati kontrolli käigus 26 püügiõiguseta isikut, kellest pooled olid Läti kodanikud. Kuna ühisreidi eesmärk ei olnud sel korral püügiõiguseta isikute karistamine vaid pigem rikkumiste ennetamine ja teavitustöö, et järve ei prügistataks, siis anti kõigile võimalus endale koheselt püügiõigus soetada. Kolm kalastajat seda võimalust kasutada ei soovinud ja neil kästi järvelt lahkuda.

Lisaks kontrolliti veel 5 nakkevõrguga kalastuskaardi alusel kalastajat ja 3 kutselist kalurit. Nende puhul rikkumisi ei tuvastatud.

Heakorranõuete osas oli üldine olukord hea ja märkimisväärsete etteheidete tegemiseks põhjust ei olnud. Samas võis olukorda tegelikust paremana näidata ka värskelt maha sadanud lumi. Piirivalvuritele, inspektoritele ja kalastajatele silma torganud prügi korjati ühiste jõududega kokku ja toodi maale tagasi.

Taolisi ametkondadevahelisi kontrollimisi on kavas korraldada ka edaspidi.

Päev varem ehk laupäeval kontrollisid Ida-Virumaa inspektorid tavapärase järelevalve käigus Peipsi järve põhjapoolses osas 15 harrastuskalastajat, kellest ühel puudus püügiõigus. Samuti avastati üks nakkevõrgujada, milles oli 11 lubatust väiksema silmaga võrku. Nakkevõrgujada eemaldati püügilt ja hoiustati Ida-Virumaa büroos.