Riigikogu liige Toomas Trapido ja Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar rääkisid ökokogukondade teemadel.

Mida sinu jaoks tähendab ökokogukond?

Et oleks võimalik ökokogukonna mõiste lahti seletada, tuleb lahti rääkida kõigepealt nende tekkimise põhjused. Nagu me nafta- ja energiatipu teemalises intervjuus* rääkisime, on maailmas toimumas muutused ja elukorraldus ei saa jääda samasuguseks nagu ta on siiani olnud.

Hetkel ei ole veel kellelgi täpset ettekujutust, milline see elukorraldus tulevikus olema saab. Tõenäoliselt muutub inimeste vaheline suhtlemine tasakaalukamaks. Ökokogukonnad on nagu katselaborid tasakaalukamaks elukorralduseks. Kuskil tuleb ju võimalikud valikuvariandid praktikas läbi proovida. Kuna ideid kogukonna toimimiseks on palju, siis sellepärast on neid ka nii palju erinevaid. Ka teadlased saavad katseid teha, aga need katsed ei oleks praktilise väärtusega.

Kogukonnad on konkreetsed üksused, mis aitavad muutuseid ellu viia. Muutused on maailmas toimunud pidevalt ja ka inimeste elukorraldus on olnud muutuv. Masside keskel anonüümsena elamine on taas kogukonnakesksemaks saamas. Kogukonnad on juba varem olemas olnud, aga vahepeal muutus anonüümne suurtes asulates elamine valdavaks. Suured üksused tekitavad palju individualismi, kus igaüks peab enda eest ise seisma. Inimene on pöördumas tagasi väiksemate üksuste poole, sest seal on hea elada.

Kas ökokogukondadel on ka mingeid ühiseid jooni?

Kogukond on ühiskonna baasüksus. Kogukondade juures on olulised neli põhilist aspekti: ökoloogiline ehk loodesega kooskõlas elamise aspekt (vaadeldakse sügavuti kõikide tegevuste mõju keskkonnale), sotsiaalne aspekt (inimeste kooselu rühmadena), majanduslik aspekt (kuidas kogukond majanduslikult toime tuleb) ja vaimne ehk rituaalne aspekt (kogukonnas tunnistatakse, et inimene on vaimne olend mitte ainult keha ja vaimse arendamisega tegeletakse).

Palun räägi kogukonna aspektidest lähemalt.

Ökoloogiline aspekt kogukondade juures on see, mida kõige enam mõistetakse ja millest enim räägitakse. Sellesse valdkonda kuuluvad praktilised tegevused nagu ehitus, energia, toit, riided, jäätmekäitlus jne. Kogukond määrab ära, kuidas ta need küsimused lahendab.

Teiseks väga oluliseks teemaks on sotsiaalne aspekt, sest kogukonnad ühendavad korraga palju inimesi. Kui rühma kuulub 50, 100 või 200 inimest, siis sellised rühmad ei teki niisama. Neid tuleb osata koos hoida.

Ökokogukondades pannakse inimesed sageli koos kogukonnas elamist õppima. Õppetegevus on meie ühiskonnapildis üsna harjumatu, vähemalt suhtlemise vallas. Sellistes õpperühmades saavad inimesed teada, kuidas leida lahendusi, vältida intriige ja osata koos tegutseda. Konfliktide lahendamine on oluline, et need ei muutuks kogukonda lõhkuvaks. Oluline on konflikte mitte alla suruda ja mitte üles puhuda. Koos kogukonnas elamine on suur väljakutse ning pakub võimalust areneda.

Kui inimene elab nn „kindluses“, siis ta ei arvesta teistega ja temaga ei arvestata ka. Kogukonnas on omaette küsimuseks kindlasti ka suhted meeste ja naiste vahel, vanemate ja laste vahel jne. Lastele on sotsiaalne aspekt hea, sest nad näevad, kuidas erinevad rollimudelid toimivad.

Majandusliku poole määravad sellised asjaolud nagu näiteks põllupidamine või selle mitte pidamine. Kui põldu peetakse, siis sobib hästi mahepõllumajandus. Kogukonnad, kus maad ei harita, peavad leidma mingi muu äraelamise viisi. Selleks võib teha näiteks mingisuguseid koolitusi (vägivallata suhtlemine vms). Kogukonna olemust mõjutab väljapool seda tööl käivate inimeste hulk. Mõnikord kasutatakse kogukonnasiseselt täiendrahasid. Tähtis on, et koos elav inimgrupp suudaks ennast majanduslikult ära elatada.

Vaimne pool on samuti tähtis. Kogukonnad võivad olla vaimseteks keskusteks, kus tegeldakse näiteks joogaõpetusega nagu Lilleoru kogukonnas või rahuteemadega nagu Tamera kogukonnas** seda tehakse. Vaimne pool ei pruugi olla põhiline, aga pikemaajalistes kogukondades on see kindlasti olemas. Inimene on vaimne ja seda arvestatakse.

Kas ökokogukonnad linnas ja maal saavad olla võrdselt „ökod“?

Kui nüüd esimese küsimuse juurde tagasi minna, siis on toimumas suured muutused. Paljud inimesed liiguvad erinevate maa ja linna kogukondade vahel. Kuni transpordi hind seda veel teha lubab, niikaua on ka inimesi, kes elavad osaliselt nii maal kui ka linnas. Näiteks käiakse maal taludes abis jms. Maa ja linnakogukonnad on omavahel tihedalt seotud. Just seetõttu ei saagi maa ja linnakogukondasid vastandada.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta