Riigikogu liige Toomas Trapido ja Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar rääkisid nafta- ja energiatipu teemadel. Intervjuu jätkub homses Bioneeris.

Kui laialdane on nafta kasutamise keskkonnamõju?

Kõige suurem keskkonnamõju on läbi CO₂. Läbi nafta põletamise eritub CO₂ meie atmosfääri ja aitab kaasa kliimamuutustele. Lokaalses mõttes avaldub CO₂ mõju seal, kus seda pumbatakse. Lokaalsest mõjust saame me rääkida näiteks Lõuna-Ameerikas ja Siberis. Põhiline on siiski CO₂, mis atmosfääri satub.

Kas naftakriis on reaalsus või meedia ning naftakompaniide kokkumäng?

Minu arust on naftatipp reaalne. Nafta- ja üldse energiatipu konkreetset aega ei oska keegi väga täpselt öelda. Naftatipust on juba aastaid räägitud. Me oleme jõudnud naftatootmise maksimumini või hakkame lähiajal sinna jõudma. Juba kolm aastat ei ole tootmine maailmas suurenenud.

Kuidas Sa iseloomustaksid hetke olukorda naftaturul?

On väga huvitav, mis seal naftaturul omasoodu toimub. Tootmine on kuskil 85 miljoni barreli ümber päevas. See teeb tootmise mahuks ööpäeva jooksul igas sekundis umbes 2-3 kaubarongi tsisternitäit.

Enamus suurtest naftamaardlatest on leitud 40ndatel kuni 60ndatel aastatel. Viimaste aastate suurim naftaleid on väidetavalt Brasiilias, kus leitud maardlas on maailma ühe aasta vajaduse jagu  naftat. Võrreldes teiste viimasel ajal leitud naftamaardlatega võib Brasiilia leidu lugeda siiski erakordselt suureks.

Araabiariikide naftavarude tegelikku suurust peetakse kahtlaseks. Ei ole mingit tõestust, et varud ka nii suured on. Araabiariigid ei ole lubanud kedagi oma varusid kontrollima, samas ei ole suudetud ka tootmist tõsta.

Nõudlus suureneb pidevalt Hiina, India ning teiste arenevate riikide arvelt. Hiinas müüakse igas kuus pool miljonit autot. Nõudlus kasvab vastavalt sellele. Iga auto vajab kütust ning tootmine ei jõua kuidagi järgi. Autotööstus läheb ees ja naftatööstus tuleb järgi. Turg selles mõttes toimib, et kes maksab rohkem, see saab kütuse omale.

Kas Sa usud, et naftatipp võib olla seotud sõdadega?

Sõdade üheks põhjuseks võib tõesti olla naftavarude kindlustamine. Näiteks Iraagis asuvad maailma suuruselt teised naftavarud. On loomulik, et teisedki riigid tahavad neist osa saada.

Kas nafta saab otsa?

Nafta ei saa otsa. Selle tootmine muutub liiga kalliks. Autoriteetsed naftafirmad ütlevad hetkel selgelt, et odava kütuse aeg on möödas. Asi võib minna kiiremini kui me arvame.

Kui sõltuvad me naftast oleme?

Tänapäeva maailmas on kõik seotud naftaga. Eesti inimene ongi selline alalhoidlik. Kõik kallineb, aga keegi ei protesteeri. Kui nafta muutub liiga kalliks, siis tulekski teha läbi kardinaalne elukorralduse muutus.

Kui varem oli nafta hästi odav, siis sai sellega teha erinevaid asju. Odavama naftaga sai näiteks asju toota ühes kohas ja turustada teisel pool maailma. Kui nafta muutub liiga kalliks, siis peab inimene taas muutuma kogukonnakesksemaks. Esemeid tuleb taas hakata tootma seal, kus neid ka turustatakse.

Tänapäeval me ollakse harjunud, et kaupu turustatakse üle maailma. Väga paljud inimesed on põlluharimisest ja teistest traditsioonilistest toimetulekuviisidest võõrandunud. Näiteks paljudes arengumaades üritavad inimesed elada läänelike elustandardite järgi ja on oma piirkonnale omased töötraditsioonid hüljanud. Kas inimesed on üldse võimelised taas kogukondlikumaks muutuma?

Siin ei saa üldistada. Probleem on pigem selles, et arengumaades maa ei kuulu inimesele, vaid mõnele konkreetsele suurfirmale või suurmaaomanikele. Kui inimesel pole maad, siis pole tal ka võimalust traditsiooniliste viisidega toime tulla. Ma ei usu, et konkreetsed oskused ära kaoksid. Kui tekib jälle huvi nende oskuste järgi, siis saab need päris kiiresti taastada. Eestiski on need oskused suuresti alles.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta