Kliimamuutuste problemaatika teadvustamiseks 2006. aastal käima lükatud „Miljardi puu kampaania“ on hea näide lihtsuse võlust ja ühtsuse võimust.
Kliimamuutuste problemaatika teadvustamiseks 2006. aastal käima lükatud „Miljardi puu kampaania“ on hea näide lihtsuse võlust ja ühtsuse võimust.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- Kristi Parro, Bioneeri vabatahtlik
- 9. aprill 2010
Julge algus
Juba üle kolme aasta on paljusid maailma riike ühendanud „Miljardi puu kampaania“.
Alguse sai see lihtsast mõttelennust istutada miljon puud kliimamuutuste problemaatika tutvustamiseks. „Aga miks miljon? Istutage juba miljard!“ tegi ettepaneku professor Wangari Maathai, kes on muuseas ka Nobeli rahupreemia laureaat. Kampaania sai hoo sisse 2006. aasta novembris ÜRO kliimakonventsiooni kohtumisel Nairobis, Keenias.
Kampaania esialgne eesmärk oli pöörata tähelepanu kliimamuutustele ning metsa ja ökosüsteemide seisukorra halvenemisele. Miljard puud istutada tundus alguses utoopilise plaanina, mille realiseerumist võimalikuks ei peetud.
Mõnikord jäävad ka kõrged sihid madalaks
Kampaania edukus tuli suure üllatusena. Ületades lühikese aja jooksul miljardi puu piiri, otsustati kampaaniaga jätkata.
Uueks eesmärgiks seati seitsme miljardi puu istutamine 2009. aasta detsembris toimunud Kopenhaageni kliimakonverentsiks, et oleks üks puu iga inimese kohta maailmas. Ka see unistus ei olnud kättesaamatu – eelmise aasta lõpuks oli 170-s erinevas riigis istutatud kokku 7,4 miljardit puud. Suurima panuse kampaaniale tegi Hiina, kus taastati metsa kahe miljardi puu istutamisega.
Täna liigutakse järjest lähemale järgmisele eesmärgile – 12 miljardit puud!
Miljard puud ühendab
Viimaste aastate jooksul on miljonid inimesed, alates lihttöölistest presidentideni, kooliõpilastest pensionärideni ja firmajuhtideni, käärinud käised üles ning teinud ühise eesmärgi nimel oma käed mullaseks - nad kõik on istutanud puid.
Achim Steiner, ÜRO Keskkonnaprogrammi tegevdirektor on öelnud: „Miljardi puu kampaania näitab, et lihtne ettevõtmine, nagu puu istutamine, ühendab Aafrika slummis elavat last Mehhiko presidendiga.“
Nii sümboliseeribki kampaania täna lisaks kliimamuutuste problemaatikale ka ühtsust, inimestevahelisi suhteid, koostegutsemist ning sõltumatust religioonist või inimeste päritolust.
Miljard puud abistab
Lisaks sellele, et kampaania viib valitsused konkreetsete sammudeni oma maade taasmetsastamisel, on kampaaniaga õnnestunud ellu viia loovaid, originaalseid ja teedrajavaid algatusi igal pool maailmas.
Näiteks sponsoreeriti New Orleansis viljapuude istutamist, et puhuda sisse elu 2005. aastal orkaani Katrina poolt räsitud kogukonnale.
Istutamisega on loodud töökohti stimuleerimaks majanduse kasvu, ning toodud veidigi rahu ja lootust sõjapiirkondadesse Afganistaanis, Iraagis ja mujal.
2010 – pingutagem rohkem!
Edu innustab kampaaniat jätkama ka 2010. aastal, mil käimas on rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse aasta. Siin Eestis tähistame me lisaks ka looduskaitse sajandat sünnipäeva. Just nüüd ja praegu on suurepärane võimalus rääkida kliimamuutustest ja metsade tähtsusest! Me saame istutada veel rohkem puid!
Puud ja mets on fundamentaalsed mitmekesisuse komponendid. Puud annavad meile tervise, rikkuse, toidu, kütuse ja jätkusuutliku elukeskkonna. Metsad toodavad õhku, mida me hingame, vett, mida me joome, annavad meile viljaka mulla ja stabiilsema kliima. Puud annavad meile elu!
Kas Eesti ka pingutab?
Kõik kampaania käigus istutatud puud on kantud kaardile. Kurvastusega peab tõdema, et selle kaardi järgi on Eesti hetkel metsatu. Potentsiaali on meil aga rohkelt! Näiteks istutas juba ainuüksi RMK eelmisel aastal üle 10 miljoni puu.
Nüüd, kui kätte on jõudmas istutustööde periood, tuleks edaspidi kõik uued hinged ka kaardile kanda. Istutada võib nii ühe kui mitu miljonit puud, istutada võib üksi, sõpradega, õpilastega, töökaaslastega – iga puu ja iga istutaja on oluline (kampaania moto „Every tree counts, and we count every tree“).
Kõik osalejad saavad kampaanias osalemist tõestava sertifikaadi ja hea enesetunde.
Täna on kampaania eestvedajaks ÜRO Keskonnaprogramm. Lisainfot saab lugeda: www.unep.org/
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta