Jahedad ja vahel kõledavõitu kevadilmad annavad tasapisi teed suurele suvele ning inimesed leiavad tee loodusesse - kes niisama jalutama, kes põhjamaa üürikest suvepäikest ihule kõrvetama, kes vorstikesi grillima ning grillisuitsuga nii sääski kui ka värsket õhku hindavaid looduseimetlejaid peletama. Aga järjest rohkem on neid, keda meelitab loodusesse soov nähtut kaamerasse talletada ja teiste huvilistega jagada.

Loodusfotograafia on kaua olnud tõsiste looduse- ja fotohuviliste mängumaa, kuid praegune digitehnika areng on teinud hea looduspildi tegemise võimalikuks ka väiksemate fotograafia-alaste  teadmiste ja oskustega loodusesõbrale. Ja kui palju rõõmu toob õnnestunud foto!

Aga... Hea loodusfoto ei tähenda mitte üksnes tehniliselt perfektset pilti. Hea looduspilt algab teadmisest, et me ei kahjusta oma tegevusega pildistatavat ning käitume looduses eetiliselt ja  vastutustundlikult.  

Teadmised ja kannatlikkus 

Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest.

Erinevad ökosüsteemid ja erinevad liigid on inimtegevuse suhtes erineva tundlikkusega. Kui inimasustuse lähedust otsivad liigid nagu näiteks oravad, hallvaresed, valge-toonekured jne on inimeste ja nende tegutsemise suhtes üsnagi tolerantsed, siis  inimpelglike liikide pildistamine nõuab nende eluviisi väga head tundmist, head optikat ning väga suurt kannatlikkust. Mida haruldasem on pildistatav liik, seda suuremad peavad olema pildistaja teadmised, et vältida teadmatusest tekkida võivat kahju.

Aga ükspuha kui haruldane või tavaline on pildistatav, kahjustada teda ei tohi!

Nii võib pildistatavale tehtav kahju seisneda stressi tekitamises, tegutsemise häirimises, halvimal juhul elusolevuse tapmises,  füüsiliste vigastuste tekitamises või pesitsuskoha ja poegade hülgamises. Eriti tundlikud häirimise suhtes on loomad-linnud pesitsemise ajal ja järglaste eest hoolitsedes. Kuigi loomalaste fotod on üliarmsad, ei tohi nende hinnaks olla pesa mahajätmine ja/või poegade hülgamine ja hukkumine,  tasub meeles pidada sedagi, et  sel perioodil võivad ka muidu rahulikud ja inimsõbralikud isendid käituda ettearvamatult ning tunnetades ohtu oma poegadele, võivad nad inimest  rünnata.

Oluline on tunda looduskaitset reguleerivaid õigusakte. Nii näiteks kehtib kotkaste, must-toonekure ja lendorava püsielupaikades kevad-suvine liikumiskeeld, mille ajal on püsielupaigas viibimine (sh õppe- või teadusotstarbeline filmimine, pildistamine ja häälte salvestamine) lubatud üksnes Keskkonnaameti loal.

Ka teistes riikides kehtivad looduses tegutsemisele mitmesugused  piirangud, seepärast tuleks reisil metsikut loodust jäädvustada soovival fotohuvilisel end konkreetses riigis kehtivate  õigusaktidega kurssi viia.  

Loodusfotograafi eetikakoodeks 

Paljud loodusfotograafe ühendavad organisatsioonid on välja töötanud heade tavade või eetikakoodeksi - käitumisreeglid, millest tuleb looduses pildistamisel lähtuda. Tegemist on lihtsate ja elementaarsete põhimõtetega, mida peaksid tundma  kõik, kes looduse pildistamisega tegelevad.  Eelkõige algab eetiline loodusfoto austusest looduse ja pildistatavate vastu, olgu nendeks siis loomad, taimed või eluta looduse objektid.

Looduses pildistamine ja tegutsemine tervikuna peaks olema sel määral säästev, et samas paigas oleks ka järgmistel pildistajatel võimalik samast objektist pilti teha.

Elusolendi tapmine pildistamise jaoks ei ole eetiline, paraku on ringlemas palju fotosid, kus ilmsete vägivallatunnustega pisiolevusi (enamasti putukaid) on üritatud pildi jaoks eksponeerida võimalikult loomulikus keskkonnas ja „elavas“  poosis.

Eetilise loodusfoto kõige olulisem reegel: pildistatava turvalisus ja heaolu on olulisem mistahes pildist.  Kui kahtled, ära tee - olukorras, kus pole teada, kuidas  tegevus võib pildistatavat mõjutada, on targem pilt tegemata jätta. 

Üldist

• Järgi üldisi looduses käitumise tavasid. Ära tekita müra – raadio ja valjuhäälne vestlus häirivad metsaelanikke. Kõik kaasavõetu, sealhulgas kommipaberid, pudelid, pakendid jms tuleb lahkudes kaasa võtta – loodus pole prügila. Huvitavat ja vajalikku lugemisvara looduses liikumise ja igaüheõiguse kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
  

• Eriloaga I kaitsekategooriasse kuuluva liigi pildistamisel tuleb meeles pidada, et  täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.

• Ära peta vaatajat – kodustatud loomade kasutamine, loomade meelitamine lisasöötmisega, pildistamiseks looma või taime eemaldamine tema loomulikust keskkonnast võivad anda küll tehniliselt täiusliku foto, kuid see pole loodusfoto.

• Loodusfoto peab olema autentne. Kuigi fototöötlusprogrammid pakuvad rikkalikke võimalusi fotode töötlemiseks ja täiustamiseks, peab loodusfoto töötlemine piirduma minimaalsete tehniliste rikete parandamisega ning seejuures ei tohi muuta kujutatu sisu.

Kui sa pildistad looma või lindu

• Jälgi pildistatavaid nii, et nad sind ei märka. Märkamatuks jäädes on võimalik õppida tundma loomade igapäevaelu huvitavaid seiku ning ühtlasi saada häid fotosid segamatult ja loomulikult käituvatest loomadest.

• Ära mine pildistatavale liiga lähedale - ka loomad vajavad privaatruumi. Distantsi hoidmine, eriti suuremate loomade puhul, on vajalik ka fotograafi turvalisuse huvides. Kui loom, keda sa jälgid, katkestab oma tegevuse (söömine, puhkamine jms), siis tähendab, et sa oled talle liiga lähedal. Õpi tundma  loomade hoiatus- või ärevushäälitsusi.

• Hoidu häirimast poegadega loomi/linde. Ärritunud loom võib oma järglaste kaitseks inimest rünnata, kuid võib ka lihtsalt põgeneda ning kui ta järglaste juurde ei naase, saavad omapäi jäetud pojad kergeks saagiks kiskjatele või surevad nälga.

• Pesitsevate lindude pildistamine peaks jääma lindude bioloogiat ja pesitsuskäitumist tundvate inimeste tegevuseks. Sageli on linnud  tundlikud häirimise suhtes, arvestada tuleb ka asjaoluga, et kiskjad on väga tähelepanelikud – nii võib linnupesa varjamatu jälgimine juhtida röövloomade tähelepanu pesa asukohale.

• Nahkhiirte pildistamine pesitsuskolooniate, ööbimispaikade ja talvitumispaikade läheduses ei ole soovitatav, kuna nahkhiired on häirimise suhtes väga tundlikud ja  võivad elupaiga häirimise tõttu maha jätta.

Putukad

• Kuigi putukad on kärmed ja nende pildistamine aega ja oskusi nõudev, tuleb meeles pidada, et kõige parema ja tõepärasema pildi saab loomakese loomulikus elukeskkonnas.

• Putuka surmamine, külmutamine või uimastamine ei ole eetiline.

Taimed

• Taimi tuleb pildistada nende looduslikus kasvukohas. Taimede noppimine või välja kaevamine ei ole lubatav, haruldaste liikide puhul võib selline tegevus olla isegi karistatav.

• Hoidu ümbritseva taimestiku kahjustamisest.  Kui pildistamise hõlbustamiseks on vaja eemaldada varjavaid taimi või oksi, siis tuleb need eemale painutada, mitte ära lõigata. Pärast pildistamist tuleb koha algne seisukord taastada.

Maastikud ja eluta looduse objektid

• Tallamise ja inimtegevuse suhtes õrnades ökosüsteemides, nagu rabad ja loopealsed, liikudes eelista liikumiseks olemasolevaid või märgistatud radu.

• Mere ääres ja pankrannikutel pildistades pea meeles, et need paigad on paljude lindude pesitsusalaks ja haruldaste taimede kasvukohaks.

• Kivistist või mineraali ei tohi selle asukohast eemaldada – rikutud geoloogilise objekti taastamine ei ole võimalik.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta