18. aprillil tähistatakse Euroopas neljandat korda patsiendi  õiguste päeva.  Patsient ja tema õigused on viimasel ajal Eesti ühiskonnas korduvalt teravaid diskussioone tekitanud - seda seoses traagiliste juhtumitega, kus patsient on tervishoiuasutustes saanud ebainimliku kohtlemise osaliseks, kaotanud tervise või halvimal juhul elu. Patsiendi õiguste päeva puhul on paslik uurida, millised on patsiendi õigused ning miks on nende õiguste kaitsmine vajalik.

Milleks patsiendile õigused? 

Tervishoiuteenuse osutamisel on tegemist lepinguga, millel on vähemalt kaks osapoolt - meedik ja patsient. Kuid patsient on selles suhtes nõrgem pool, kellel puuduvad meditsiinivaldkonna oskusteadmised ning keda sageli jäetakse raviprotsessist teavitamata põhjendusega, et patsient ei peaks sekkuma asja, millest ta aru ei saa. Ometi on just patsient see, kelle elukvaliteet tehtavatest otsustest sõltub. Ja nii on kodanikuühiskond oma juuri ajamas ka meditsiini suhteliselt suletud maailma – patsiendid tahavad aktiivsemalt osaleda oma tervist puudutavate otsuste vastuvõtmisel, soovivad sisukamat teavitamist ning tunnevad huvi erinevate ravivõimaluste ja nende võimalike tagajärgede vastu. Kuid kaasamist nõuda ja kaasamises osaleda saab vaid juhul, kui patsient on teadlik oma õigustest ning tahab ja oskab neid kaitsta.

Millised on patsiendi õigused? 

Patsiendi õigused on kogum õiguslikest ja eetilistest printsiipidest, mida meedikud peaksid oma töös järgima. Arenenud riikides on patsiendi õigused inimõiguste lahutamatuks osaks. 14 patsiendi põhiõigust:

  • Õigus tervishoiule -  kõigile riigi kodanikele on tagatud võrdne ligipääs tervishoiuteenustele, mis on inimestele vajalikud nende elukvaliteedi tõstmiseks ning vastavad iga patsiendi tervislikule seisundile.

  • Õigus füüsilisele turvalisusele  -  patsiendil on õigus parimale ja kaasaegsele ravile.

  • Õigus enesemääramisele tähendab inimese õigust teha otsuseid oma ravi üle, valida võimalike ravimite, ravimeetodite või ka ravimata jätmise vahel, keelduda ravist, lahkuda haiglast, valida arsti ja raviasutust ning otsusevõimetus seisundis varem deklareeritud tahteavalduse aktsepteerimist raviteenuse pakkujate poolt.

  • Õigus informatsioonile - patsiendil on õigus tutvuda kõikide tema kohta koostatud meditsiiniliste dokumentidega, mis sisaldavad andmeid patsiendi diagnoosi, ravi ja hoolduse kohta, ning teha nendest omal kulul ärakirju. Samuti on  õigus nõuda meditsiinidokumentides sisalduvate ebatäpsete, puudulike, aegunud või diagnoosi, ravisse ja hooldusesse mittepuutuvate andmete muutmist, täiendamist, kustutamist ning selgitamist.

  • Õigus teisele arvamusele  -  patsiendil on õigus saada teisest konsultatsiooni oma ravi kohta, s.t esimesest meditsiinilisest arvamusest sõltumatu arsti arvamust antud juhtumi kohta.

  • Õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele - kogu informatsioon patsiendi tervisliku seisundi, diagnoosi, prognoosi ja ravi kohta ning kõik muu isiklikku laadi informatsioon on konfidentsiaalne, ka peale patsiendi surma. Konfidentsiaalseid andmeid võib avaldada vaid  patsiendi nõusolekul või seaduse alusel. Patsiendi eraelu puudutavat informatsiooni võib lisada haigusloole patsiendi nõusolekul vaid siis, kui see on arsti arvates vajalik haiguse diagnoosiks, raviks või hoolduseks.

  • Õigus vabale suhtlemisele - raviteenust pakkuv asutus peab tagama patsiendile nii telefoni- kui ka postiteenuse kasutamisvõimaluse, patsiendil on õigus vastu võtta külalisi. Selleks, et patsient saaks ennast tunda ühiskonna täieõigusliku liikmena, peab tal ka haiglaravi ajal olema võimalus ennast ühiskonnas toimuvaga kursis hoida ajalehtede, televisiooni, raadio või interneti kaudu.

  • Õigus inimväärikusele - igasugune raviteenus, mida patsiendile pakutakse, peab austama inimese inimväärikust. Raviteenuste osutamisel tuleb arvestada inimese sugu, kultuurilist tausta ja väärtushinnanguid. Inimesel on õigus surra väärikalt ning olla viimse hetkeni ühiskonna arvestatav kodanik.

  • Õigus kaitstusele uurimistöödes – igasuguste katsete ja uurimistööde läbiviimise eelduseks on uuritava igakülgne informeerimine ning tema kirjalik nõusolek uurimuses osalemiseks.

  • Õigus esitada kaebusi - kõigil inimestel,  kes kasutavad raviteenuseid, on õigus esitada kaebusi ning  saada kaebusele vastus ja/või muus vormis tagasisidet.

  • Õigus kaebuste sõltumatule hinnangule  tähendab, et kaebusele hinnangut andvad inimesed ei tohi olla antud konkreetse juhtumiga otseselt ega kaudselt seotud.

  • Õigus kompensatsioonile kahju tekitamisel - raviteenuse osutaja on kohustatud hüvitama patsiendile tekitatud moraalse ja materiaalse kahju.

  • Õigus esindajale - patsiendil on õigus kasutada esindajat oma õiguste teostamisel.

  • Õigus sotsiaalsele integratsioonile  tähendab püsivalt haige, puudega või hooldust vajava inimese õigust elada ühiskonnas ning osaleda ühiskonnaelus.

Mitte ainult õigused 

Õigused käivad alati käsikäes kohustustega. Ka patsiendil on kohustused – pidada kinni ravijuhistest, anda arstile informatsiooni oma tervise kohta. Kuid kõige olulisemaks kohustuseks on muuta oma käitumist ja harjumusi selliselt, et need tagaksid tervise säilimise.

Patsiendi õiguste päeva tähistamise algatas Itaalias paiknev mittetulundusühing Active Citizenship Network 2007. aastal.

Eestis tegeleb patsientide õiguste kaitsega Eesti Patsientide Esindusühing (EPE).

Sarnased artiklid