Pärnu lahe jää oli juba läinud. Mõned laisemad ja mõned virgemad biotudengid sõitsid väikse laevaga lahele, et välipraktikumis targemaks saada.

Mina sain targemaks lehelugemisega. Karge aprillilõpu ilm tegi oma tööd minuga, kes külma pelgas ja all kajutis viimaseid leheuudiseid luges.

Praktikumi juhendaja oli tark mees. Tarkus, mis temast üle jäi, voolas loenguna tal suust välja ja oli vaid ilma ühe kuulajata - ilma minuta, seda seniks kuni valju häälega mindki välja hõisati.

Sõnapaar – hülged jääl, tõi mullegi aru pähe, et vaja laevatekile minna ja seda ma tegingi.

Kolm hüljest lesisidki jäätükil. Ja kolm hüljest olid need, kes ärakaranud inimhinge lõpuks köitsid.

Nad ei kartnud laeva ega inimesi laevalael. Ju nad siis teadsid oma väärtust ja seda läksin uudistama minagi.

Pärnu laht, jürikuu, 1994.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta