Meil on ülevaade ettevõtte hetkeolukorrast – suurimad mõjukohad keskkonnale, olulisimad sidusrühmad ja neile olulised teemad. Sisse on seatud esmane juhtimissüsteem, mis hõlmab endas olulisimates valdkondades püstitatud eesmärke ja nende poole pürgimist mõõtvaid indikaatoreid. Võib öelda, et hoog on sisse saadud. Aga kuidas seda säilitada?

Kui esmased tegevused annavad tõuke liikumiseks, siis ettevõtte kultuuri tuleb pidada kriitiliseks energiaallikaks, mis tagab meile kestva hoo eesmärkide poole pürgimisel. Hästi arendatud kultuur loob võimalusi strateegilise eelise saavutamiseks konkurentide ees.

Parimate jätkusuutlikku mõtlemist soosivate ettevõtete puhul saame esile tuua mõned ühised jooned:

• Neil on olemas visioon, mida võimendavad suured eesmärgid

• Nende tööalane tegevus/ on korraldatud nii, et keskkondlik mõtlemine tuleb kaasata iga strateegilise otsuse tegemisse

• Algatused nii sisemiste kui väliste sidusrühmade kaasamiseks ja keskkonnaalane aruandlus on ettevõtte toimimise loomulik osa

• Efektiivne kommunikatsioon on tagatud nii sisemiste kui väliste sidusrühmadega

Et liikuda sellise kõrgema taseme suunas, võiksime pikas perspektiivis mõelda kolme valdkonna peale:

Tarneahela auditeerimine

Paljud suurettevõtted jälgivad oma tarneahelaid keskkondlike ja sotsiaalsete teemade valguses. Välja on töötatud küsimustikud tarnijatele veendumaks nende vastavuses nõuetele. Selline õigustatud surve tarneahelale on tervitatav nähtus, kuid ainult nõuetele vastavuse „otsimine“ ei saa luua meile konkurentsieelist.

IKEA on tuntud oma mahukate tarneahela auditeerimisprogrammide poolest, kulutades nendele miljoneid dollareid aastas. Siiski on oluline märkida, et eesmärgiks ei ole ainult brändi ohustavate riskide tuvastamine. Sisulisemal kujul asjaga tegelemine aitab juhtidel lisaks oma äri paremini mõista, mis võib pikas perspektiivis oluliselt suuremat kaalu omada.

Tarneahela auditeerimine on väljakutse ainuüksi suurkorporatsioonidele, rääkimata väikestest ja keskmistest ettevõtetest. Siiski saame väikeettevõttena mõnel juhul kasutada ära suurettevõtete tehtud tööd. Teades näiteks, et tarnija vastab IKEA poolt seatud nõuetele, võime olla kindlad tema põhjalikus auditeerituses.

Toodete ümbermõtlemine ja turgude ümberhindamine

Kulutundlikus maailmas võib ettevõtte protsesside parendamisel olla ellujäämise hind. Ökoefektiivsusele keskendumine tõstatab aga paratamatult küsimusi turu, toodete ja teenuste kohta. Kas me suudame luua tooteid, mis vähendaks klientide kulutusi või meelitaks ligi uusi keskkonnateadlikke tarbijaid? Kas me suudaks oma tegevuse täielikult ümber kujundada, et saavutada parem ressursitootlikkus ja vähendada kulutusi?

Õigete küsimuste esitamise tulemuseks võib olla müügimahtude kasv, millest on huvitatud nii juhid kui aktsionärid. Uued tooted, mis vastavad tarbijate ootustele ja on seejuures ka keskkonnasäästlikud võivad omada suurt potentsiaali. Edukaimad ettevõtted on õppinud, et „rohelised“ tooted võivad osutuda kasumlikuks kui „ristata“ keskkonnateadlikkus hea disainiga.

Näiteks juhindus sellest Intel, kes pani keskkonnaspetsialistid koos disaineritega töötama. IKEA lõi lihtsa graafiku, mis kujutas nelja olelusringi faasi – tooraine, tootmine, kasutus, kasutuselt kõrvaldamine.

IKEA disaineritel on 25 võtmeküsimust, mis keskenduvad nendele neljale faasile: kas ma kasutasin minimaalselt keemilisi aineid nagu liim ja värv? Kas me saame seda toodet luua koostöös tarnijatega, kes on kõrgeimalt hinnatud IKEA auditites? Kas seda toodet on kõrvaldamisel lihtne algosadeks võtta?

Sarnaselt tegutseb ka USA mööblitootja Herman Miller, kellel on sisse seatud „punane, kollane, roheline“ süsteem. Tulenevalt toote loomisel kasutatud materjalidest saab see koondhinde – mida rohkem rohelisega tähistatud materjale, seda kõrgem lõpphinne.

Mitmetes suurettevõtetes antakse töötajaile võimalus teatud osa oma tööajast pühendada just selle kallal töötamisele, mis neile tõeliselt meeldib. Andes neile vabad käed eksperimenteerimaks kuidas ettevõte, tööstus, või maailm toimib, luuakse soodsad tingimused seniste piiride nihutamiseks ja töötajate inspireerimiseks. Kahtlemata võtab sellise kultuuri loomine aega, kuid see tasub peaaegu alati end ära.

Sidusrühmadega suhtlemine ja parterlus

Rahvusvaheliselt on mitmed ettevõtted tõdenud, et nende esialgne hoiak väliste sidusrühmade suhtes oli pigem kaitsev ja vaenulik. Jätkusuutlikkusest ajendatud koostöö tulemusena aga hakati tajuma sidusrühmade tegelikku väärtust ja vajadust näha end läbi teiste silmade. Partnerlused MTÜ-de, kogukondade ja teistega aitavad avardada seniseid arusaamu ja loovad kasuliku mehhanismi tagasisideks ja õppimiseks.

Hoolimata osalejate mitmekesisusest jätkusuutlikkuse maailmas jäävad valitsused märkimisväärseks jõuks turgude ja mängureeglite kujundamisel. Et ka valitsuste roll jätkusuutlikkuse poole pürgmisel laieneb, siis saavad nutikamad ettevõtted teatud määral eesseisvaid muudatusi enda huvides ära kasutada. Viimane on ka üks oluline argument, miks peaks keegi andma endast rohkem kui kehtivad seadused nõuavad.

Veel tasub mõelda kuidas hankida uusi ideid . Heaks praktikaks on näiteks koostöö akadeemikute ja arenduskeskustega, mõttekodade kokku kutsumine.

Hinnates jätkusuutlikku ettevõtlust esimestest algatustest ettevõtte kultuuri kujundamiseni välja, näeme, et tegelikult taandub kogu temaatika sisuliselt inimestele, nende teadvusele ja omavahelistele suhetele ettevõtte sees ja väljaspool seda. Inimfaktorile pööratakse praktikas lubamatult vähe tähelepanu. Võimekamates ettevõtetes tehakse küll investeeringuid efektiivsematesse tehnoloogiatesse, mis tagavad väiksema ressursikasutuse, kuid puudulikuks jääb sellistele ökoinvesteeringutele eelnev strateegiline mõttetöö.

Lisaks kipuvad investeerimisvõimelised ettevõtted jääma nn. öko-efektiivsuse lõksu, mis tähendab et jätkusuutliku ettevõtluse valguses nähaksegi üksnes tehnoloogilisi uuendusi. Et selliste uuenduste tulemused on lühiajaliselt tulemust andvad (numbriliselt mõõdetavad), siis on selline trend ka äärmiselt loomulik.

Siiski peituvad tõelised võimalused inimestes ja tugevas jätkusuutlikkust toetavas kultuuris, mida on oluliselt raskem konkreetsete numbrite taustal ettevõtete juhtidele „maha müüa“. Mida varem alustada töötajate teadlikkuse tõstmise ja nende igapäevase töö sidumisega jätkusuutlike põhimõtetega, seda väiksemate kulutustega on võimalik saavutada positiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid väljundeid.

Pealegi on oma töötajatega tegelemine jõukohane ka vähem võimekatele ettevõtetele, kes esialgu suuremaid investeeringuid endale lubada ei saa. Tõeline uuenduslikkus ja paremate võimaluste leidmine algab juhist, kes on loonud keskkonna, kus töötajad tunnevad oma töö olulisust ja vajadust ühise eesmärgi nimel asju parandama.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta