Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse Jõelähtme prügilas läbiviidud mõõtmised näitasid, et prügilast lähtuva lõhnahäiringu tase on lubatust kõrgem ja ettevõte peab seda vähendama.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) läbiviidud uuringuga tehti kindlaks, et prügila mõjupiirkonda jäävates Ülgase ja Kostiranna külades ületab lõhnaaine häiringutase lubatud normi ehk esineb rohkem kui 15 protsendil päevadest aastas.

Teistes prügila lähiümbruse külades jäi lõhnaaine ajaline esinemistase alla 15 protsendi. Ka väävliühendite, sealhulgas merkaptaanide sisaldused jäid allapoole määramispiiri ning samuti ei ületanud teiste saasteainete mõõtetulemused välisõhu kvaliteedi piirväärtuseid.

„Kui lõhnaaine mõõtmise tulemused näitavad 15 protsendi lõhnatundide ületamist, on ettevõte kohustatud koostama lõhnaaine vähendamise tegevuskava. Vajaliku ettekirjutuse tegemiseks on Keskkonnainspektsioon alustanud haldusmenetlust. Prügila peab leidma lahendused lõhnaaine vähendamiseks ning esitama tegevuskava Keskkonnaametile, kes hindab kavandatavate meetmete tõhusust,“ ütles Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna juhataja Allar Leppind.

Keskkonnaameti kompleksloaspetsialist Riina Vahti sõnul on EKUK võimalikud lõhnakolded läbi viidud mõõtmistega selgelt kaardistanud. Järgmise sammuna saab hakata Tallinna prügila koostöös Keskkonnaametiga välja töötama ja täide viima tegevusplaani lõhnakollete likvideerimiseks. „Eesmärk on viia lõhnahäiring piirkonnas minimaalseks. Siiski tuleb aru saada, et tegemist on prügilaga, kuhu ladestatakse suures osas inimeste majapidamistest pärinevat sorteerimata jäätmeid,“ möönis Vaht. Ta lisas, et ka inimesed ise saavad jäätmete sorteerimisega aidata lõhnateket vähendada ning soodustada jäätmete ringlussevõttu.

Kaebusi prügilast leviva lõhnahäiringu kohta on laekunud pikemat aega. Kaebuste hulk suurenes 2018. aastal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta