Keskkonnainspektsioon tuletab jahimeestele meelde, et enne jahile minekut tuleb veenduda jahipidamisõigust tõendavate dokumentide kehtivuses. Oktoobrikuus Rapla- ja Järvamaal ühisjahte kontrollides tuvastas inspektsioon üheksa juhtumit, kus jahipidamisõiguse tasu oli maksmata.

Oktoobris korraldatud reididel avastas Keskkonnainspektsioon Järvamaal kaks ja Raplamaal seitse jahipidamisõiguse tasu maksmata jätmist. Raplamaal avastati ka poolautomaatse jahirelva kasutamine, mille salv mahutas enam kui kahte padrunit ja mis on keelatud. Lisaks tuvastati ka oluline jahiohutuse nõude rikkumine, kus kogunemiskohta saabunud jahimehe sõidukist avastati laetud jahirelv, millel oli padrun rauas.

„Kindlasti on lubamatu laetud relva sõidukisse asetamine ning laetud relvaga ringi sõitmine, sealhulgas jahimeeste kogunemiskohtades. Taoline vastutustundetu käitumine seab ohtu lisaks jahimehele endale ka teised jahikaaslased,“ selgitas Tiirats.

„Kontrollimistel esines ka üksikuid ebakõlasid inspektoritele esitatud jahi- ja laskekatsetunnistuste ning andmebaasi JAHIS vahel, kuid tänaseks on puudused likvideeritud. Tähelepanu tuleks veel juhtida ühisjahi alguses pärast jahist osavõtjate nimekirja koostamist jahirelva käsitsemisele. Kuigi jahieeskiri lubab ühisjahis püssikotist väljas olevat jahirelva transportida üksnes laskekohtade vahetamisel, siis paaril juhul oli jahimees võtnud jahirelva püssikotist välja enne esimese aju asukohta jõudmist,“
ütles Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Tanel Tiirats.

Kokkuvõttes hindas Tiirats Rapla- ja Järvamaa ühisjahtide kontrolli tulemust positiivseks, sest üldjuhul olid jahimehed korrektsed ja seadusekuulekad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta