Jala Tallinnast Viitnale tulin ma kolm kevadist ööpäeva. Buss, mis mind Kallaveres vabaks laskis, keeras otsa ringi ja jättis mind üksinda matka algusesse.

Matka algusest leidsin iseenda ülesse, selle kes aeg - ajalt kusagile ära kaob teiste silmapiirilt. Läksin, läksin ja hea oli olla vaid seal, kus end ma ainult ise teadsin olevat.

Enne kolmanda päeva lõppu nägin merd ja kogesin kevade algust ning see jäi kõik minu enda teada. Kevadised saladused pidid olema elu suurimad ja tähtsaimad. Nii räägivad inimeste eluraamatud.

Minu ühe elukevade raamat sai täis kirjutatud matkamärkmeid, kõik, mida rannikuteekonnal hoomasin.

Saladusi tuleb koguda ja hoida. Sest muidu jäävad kevadised read eluraamatus kirja panemata ja kui sügis saabub, siis võib igav hakata nii endal kui ka teistel.

Viitna, 1992.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks

Sarnased artiklid